KODULUGU

Nii nagu riikidel on ajalugu, on ajalugu ka väiksematel kohtadel: linnadel, valdadel ja küladel ehk inimeste kodupaikadel. Kodukandi ajalugu kutsutakse kodulooks[mõiste: Kodulugu – kohalik ajalugu]. Inimesi, kes huvituvad oma kodupaiga ajaloost ja püüavad sellest rohkem teada saada, nimetatakse koduloolasteks[mõiste: Koduloolane – kohaliku ajaloo uurija].

Kodulugu saab uurida samade allikate kaudu nagu muudki ajalugu. On suulised allikad ja pärimused ehk inimeste mälestused ja lood. On kirjalikud allikad ehk vanad dokumendid ja ajalehed. On esemelised allikad, nagu näiteks vanad toidunõud või lipud või mälestustahvlid. On ka looduslikud allikad, nagu näiteks puud. Mõned neist võivad olla lausa mingi konkreetse sündmuse mälestuseks istutatud. Loomulikult on olemas ka fotod ja filmid.

Kodulool on mitu kihistust. Kõige vanem ulatub tuhandete aastate kaugusesse minevikku. See räägib piirkonna esimestest asukatest. Mõnel pool Eestis on arheoloogid leidnud jälgi sellest, et inimesed tegutsesid seal juba väga ammu. Näiteks Pärnumaal asuv Pulli asula oli kasutusel juba kiviajal 11 000 aastat tagasi.

Järgmine kihistus on ajast, millest meil on ka kirjalikke allikaid. Näiteks Harjumaal asuva Salmistu rannaküla elanikud teavad, et nende küla oli kindlasti olemas juba 1455. aastal. Nimelt on just sellest aastast pärit kohtudokumentides seda paika esmakordselt mainitud.

Ilmselt võis seal asula olemas olla juba varemgi, aga täpne info puudub. Seetõttu on aasta 1455 lausa küla bussipeatuses oleva mälestuskivi peale raiutud. Nüüd on see mälestuskivi ka ise üks mürakas ajalooallikas.

Salmistult mõned kilomeetrid sisemaa poole asub aga Kiiu, kus on Eesti kõige väiksem vasallilinnus[mõiste: Vasallilinnus – keskaegne tornikujuline kindluselamu ], mida kohalikud kutsuvad mungatorniks. Selles majas näha olevad voodikohad, tualett­ruumid ehk danskerid ja paljud kitsad laskeavad jutustavad piirkonna ajaloo keerulistest hetkedest. Kindlust ju niisama ehitama ei hakatud. Neid rajati siis, kui kardeti, et keegi võib tulla ründama ja hävitama ning oli tarvis kuskile peitu pugeda, et ennast kaitsta.

Fotodelt ja filmidest saab aga näha, kuidas inimesed, majad ja tänavad on aastatega muutunud. Just selliseid allikaid loovad tänapäeva noored, kes nutiseadmetega kodukandis ringi käivad ja iseenda ning sõprade tegevust salvestavad. Niimoodi jäädvustavad nad ka kodukandi olevikku, millest omakorda saab minevik.

1. Mida kutsutakse kodulooks? Keda koduloolaseks?
2. Nimeta erinevaid ajalooallikaid, mille põhjal saab kodulugu uurida.
3. Sa said tead, kus asub Pulli asula, Salmistu ranna­küla ja Kiiu vasallilinnus. Milline neist asub sinu kodukohale kõige lähemal? Kui sa peaksid valima, siis millist neist kohtadest sa külastaksid ja miks?
4. Sinu kodukohast on kindlasti pärit ka mõni ajalooline isik. Mille poolest ta on kuulus?
5. Ühised tegevused on samuti osa kohalikust kultuurist. Milliseid iga-aastaseid üritusi sinu kodukandis peetakse? Millal nende ürituste pidamine alguse sai ja miks?
6. Hakake klassiga koduloolasteks. Uurige raamatutest, internetist ja näiteks vanematelt kohalikelt elanikelt oma kodukoha kohta. Koostage klassi seinale suur skeem oma kodukohast. Kirjutage sinna infot ja soovi korral lisage ka pilte või joonistusi.