A
- Ajalooallikas – minevikust pärinev ese, dokument, mälestus vms, mille abil ajalugu uuritakse.
- Ajalookirjutus – minevikus toimunud sündmuste kohta kirjutatu
- Ajaloolane – teadlane, kes uurib inimest läbi aegade.
- Ajaloosündmus – oluline juhtum, mis leidis aset minevikus.
- Ajalooteadus – teadus, mis mõtestab inimkonna arengut.
- Ajarändur – keegi, kes suudab rännata nii minevikku kui tulevikku.
- Ajastu ehk ajajärk ehk periood – mõtteline ajavahemik, mida kutsutakse näiteks siis kasutatud tööriistade, moevoolu või mõtlemisviisi järgi.
- Ajatelg ehk ajajoon – mõtteline joon, kuhu saab paigutada sündmused nende toimumise järjekorras: varasemad sündmused enne ja hilisemad pärast.
- Akvedukt – vee juhtimise rajatis, mille kaudu viidi vett looduslikust veekogust inimeste asulani.
- Amfiteater – vabas õhus asuv teater, mille istmed on paigutatud kaarekujuliselt ning iga rida asub eesolevast reast pisut kõrgemal.
- Antiik ehk antiikaeg – Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kõrgkultuuride ajastu
- Arheoloog – teadlane, kes uurib minevikku esemete ja ehitiste jäänuste kaudu.
- Arhiiv – asutus, kus hoitakse olulisi dokumente.
- Arhivaal – dokument, mida hoitakse arhiivis.
- Arhivaar – inimene, kes töötab arhiivis.
B
- Baltisakslased – Saksa aladelt aastasadade jooksul Baltikumi elama asunud saksa keelt rääkivad linnaelanikud, mõisnikud ja vaimulikud.
- Bastion – suur muldkindlustus
D
- Dateerimine – esemete vanuse väljaselgitamine
- Demokraatia – riigivalitsemise viis, kus rahva arvamus loeb.
- Dokument – olulise info kandja, mis kujutab endast näiteks lepingut, tunnistust, luba vmt.
F
- Filosoof – inimene, kes armastab mõelda ja oskab maailma mõtestada.
- Fotograafia – valgustundliku tehnika abil maailma jäädvustamine fotodele ehk piltidele.
G
- Genealoogia – teadus, mis uurib suguvõsade päritolu.
- Gladiaator – inimene, kes võitles Vana-Rooma areenidel loomade või teiste inimestega.
H
- Hauakamber – ruum, kuhu on asetatud kirst lahkunu surnukehaga.
- Heraldika – teadus, mis uurib vappe.
- Hieroglüüf – silpi või mõistet tähistav keerulise kujuga kirjamärk.
K
- Kahur ehk suurtükk – suur tulirelv, millest välja lastud suured kuulid suutsid müüre purustada.
- Kaitsevöönd – linna ümbritsev ala, kust ohu korral linna kaitsti.
- Kaubandus – asjade vahetamine teiste asjade või raha vastu
- Keiser – Vana-Rooma valitseja
- Kiilkiri – iidse Mesopotaamia kiri
- Kirikuraamat – paks käsitsi kirjutatud raamat, kuhu on aegade jooksul kirja pandud kõik kiriku koguduse liikmete sünnid, pulmad ja surmad.
- Kivistis – väga kaua aega tagasi elanud taimed ja loomad, keda ennast või kelle jälgi saab näha kivide sees.
- Kodanik – inimene, kel on õigus riigi poliitikas osaleda.
- Koduloolane – kohaliku ajaloo uurija
- Kodulugu – kohalik ajalugu
- Koloss – hiiglaslik kuju
- Komöödia – rõõmsa lõpuga naljakas näidend
- Kronoloogia – loetelu, kus sündmused on ära toodud nende toimumise järjekorras.
- Kroonika – tekst, kus keegi sündmustega seotud või neid näinud inimene on sündmused toimumise järjekorras kirja pannud.
- Kultuurikontakt – eri paikadest pärit, eri keeli rääkivate ja erinevat usku olevate inimeste kohtumine
- Kultuurtaim – taime liik, mille inimesed on endale sobivaks aretanud.
- Kunstiajaloolane – teadlane, kes uurib kunsti ja kunstnikke läbi aja.
- Kütt-korilane – inimene, kes hangib oma toidu loodusest küttimise, kalapüügi ning taimede ja seente korjamisega. Kultuurtaim – taime liik, mille inimesed on endale sobivaks aretanud.
L
- Laulev revolutsioon – 1980. aastate lõpus alanud rahumeelsed meeleavaldused, kus inimesed püüdsid isamaaliste laulude abil Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aidata.
- Linnamüür – keskajal linna ümber ehitatud kõrge müür, mis pidi linna kaitsma.
- Linnriik – riik, mis koosneb linnast ja selle lähimast ümbrusest.
- Linnus – kaitseehitis, mis on rajatud looduslikult kindlustatud kohta, näiteks künka peale või sohu.
- Loodususk – usk sellesse, et nähtava looduse taga on silmale nähtamatu võim ja vägi.
M
- Maailmaime – midagi erakordset, mille nägemine võiks igale inimesele suure elamuse pakkuda.
- Maarahvas – sõna, mida Eesti aladel elanud eesti keelt rääkinud inimesed enda kohta kasutasid enne seda, kui 19. sajandi keskpaiku hakkas laiemalt levima termin „eestlane”.
- Mausoleum – suurte mõõtmetega haudehitis
- Miniatuur – hästi täpselt maalitud väike pilt
- Muinsuskaitse – ajalooliste majade ja asjade hoidmine ning hooldamine nii, et need säiliksid ka tulevastele põlvkondadele.
- Muistend – vana rahvajutt, mis on seotud mingi paiga või tegelasega ning püüab mingit nähtust mõistetavaks muuta.
- Muistis ehk muinasjäänus – ammu aega tagasi elanud inimeste loodud ese või ehitis.
- Muldkindlustus – linnamüüri ette rajatud mäe- või künkakujuline kaitseehitis. Selle peale pandi kahurid ja selle sees võisid olla käigud.
- Muumia – surnukeha, mida on tugevalt töödeldud, et see säiliks.
- Muuseum – asutus, mis kogub, uurib ja näitab esemeid, millel on ajalooline tähtsus.
- Mõisnik – mõisa ehk suure põldusid, metsasid ja talusid hõlmava maavalduse omanik
- Müüt – vana põnev lugu, kus võib sündida ka muinasjutulisi asju.
O
- Okupatsioon – jõuga teise riigi enda võimule allutamine
- Orden – autasu, mille inimene saab riigilt siis, kui ta on teinud midagi olulist riigi või selle kodanike heaks.
P
- Paavst – katoliku kiriku kõrgeim pea
- Paleograafia – teadus, mis uurib vanu käsikirju ja seda, kuidas ning millele kirjutati.
- Paleontoloog – teadlane, kes uurib iidseid taimi ja loomi, millest on säilinud vaid kivistised.
- Palsameerimine – lahkunu töötlemine erinevate tööriistade ja ainetega selleks, et peatada surnukeha lagunemine.
- Papüürus – Niiluse jõe ääres kasvanud taimedest kokku pressitud materjal, millele vanad egiptlased kirjutasid.
- Perekonna ajalugu – ühe perekonna liikmete elusündmuste kogum
- Prohvet – inimene, kes vahendab Jumala sõnumit.
- Põlismets – vanade puudega mets, mille ellu pole inimene väga palju sekkunud.
- Pärgament – õhukeseks ja heledaks töödeldud loomanahk, millele vanasti kirjutati.
- Pärimus – põlvest põlve edasi antud lood
- Püramiid – suur nelinurkse põhja ja kolmnurgakujuliste külgedega ehitis, kus asus vaarao hauakamber.
R
- Rahvus – suur hulk inimesi, kes usuvad, et nad on piisavalt sarnased, et kuuluda kokku ning end ise valitseda.
- Rahvuslik ajalooteadus – arusaam minevikus toimunud sündmustest läbi ühe rahvuse silmade
- Rahvuslik ärkamine – inimrühma tunnetus, et nad moodustavad omaette rahvuse.
- Rahvusriik – ühe rahvuse säilimiseks loodud riik
- Reformatsioon ehk usupuhastus – kristlust muutnud rahvaliikumine, mis algas Euroopas 16. sajandil.
- Religioon ehk usk – inimeste arusaam sellest, kuidas maailm on tekkinud, missugused jõud seda juhivad, kuidas inimesed peaks siin elama ja mis neist pärast surma saab.
- Revolutsioon – riigikorra kiire ja sageli vägivaldne kukutamine ja asendamine uue korraga
- Riitus – usuga seotud toiming
- Ristisõdijad – ristisõjas paavsti poolel osalenud võitlejad
- Ristisõjad – ristiusu mõjuala suurendamiseks peetud vallutussõjad keskajal
- Ruunikiri – vanaaegne kiri, mida teiste seas kasutasid ka viikingid.
S
- Saagad – viikingite seiklustest pajatavad lood
- Sajand – saja aasta pikkune ajavahemik
- Sarkofaag – uhkelt ehitud kirst
- Savitahvel – savist plaat, millele vajutati kirjamärgid, kui see oli veel pehme. Kui savi tahenes, siis kiri kivistus.
- Senaator – senati liige
- Senat – Vana-Roomat valitsenud ja nõu andnud kogu
- Sfinks – inimese pea ja lõvi kehaga olend
- Sugupuu – perekonnaliikmete paigutamine puukujulise skeemi peale nii, et on selgelt aru saada, kes on kelle vanem või vanavanem, laps või lapselaps.
- Suuline ajalugu – inimeste jutustused oma mälestusest, mõtetest ja tunnetest seoses minevikus toimunud sündmustega
T
- Tempel – usutalitusteks ehitatud hoone
- Tragöödia – kannatusi kujutav õnnetu lõpuga näidend
- Trükikunst – masinate abil tekstide ja piltide paberile kandmine
- Trükipress – masin, mis kannab värvi trükivormilt paberile nii, et sellele tekib jäljend.
- Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – pika aja jooksul suure hulga inimeste ühiselt loodud ühiskondlik korraldus, kus nii kultuur, majandus kui poliitika on omanäolised ja kõrgelt arenenud.
- Tuletorn ehk majakas – erksa tulega kõrge ehitis, mida meresõitjad juba kaugelt näevad ning saavad selle abil otsustada, kuidas kõige paremini oma sihtmärgini jõuda.
- Tutulus – pronksist ehteketas, mis kinnitati kaunistuseks riiete, vöö või ka ratsavarustuse külge.
V
- Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja
- Vanalinn – linna kõige vanem osa
- Vanem – maakonna, küla või rahvaväe juht muinasajal
- Vapp – kujutis, mis ühendab üht perekonda või suguvõsa, aga ka näiteks linna, maakonna või riigi elanikke.
- Vasallilinnus – keskaegne tornikujuline kindluselamu
- Viikingid – keskajal Põhja-Euroopast pärit meresõitjad, kes kauba saamiseks kas sõdisid või kauplesid.
