Kordamine

Seotud sisu
Muud tegevused

Lühikokkuvõte

Aine omadused sõltuvad ainet moodustavate osakeste koostisest ja ehitusest. Aineosake on aine kõige väiksem osa, mille koostis on sama mis ainelgi. Aineosakesed on aatom, molekul ja ioon.

Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomitest koosnevad näiteks väärisgaasid, metallid ja teemant. Molekul on aineosake, milles on omavahel seotud kaks või enam aatomit. Molekuli iseloomustavad molekulivalem ja molekulmass. Molekulivalem näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid). Molekuli massi aatommassi­ühikutes väljendab molekulmass (Mr). Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm, mis on tekkinud elektroni(de) loovutamisel või liitumisel. Katioon on elektroni(d) loovutanud ning positiivse laenguga ioon. Anioon on elektroni(d) liitnud ning negatiivse laenguga ioon.

Vee aineosake on vee molekul, teemanti aineosake on süsiniku aatom
Vee molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist

Aatomite ja ioonide vahel mõjuvad vastasmõjud, need on keemilised sidemed. Keemiline side moodustub, kui aatomite välise elektronkihi elektronid ümber paigutuvad. Keemilisi sidemeid on kolme liiki: kovalentne, iooniline ja metalliline side. Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari jagamise teel. Kovalentne side tekib enamasti kahe mittemetallilise elemendi aatomi vahel. Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel. Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihi elektronide vastasmõjul. Aineosakeste ja keemilise sideme liik määravad vastava aine omadused.

Aine on ühesuguste aineosakestega kogum. Molekulidest koosnevaid aineid nimetatakse molekulaarseteks aineteks. Molekulaarsetes ainetes on aatomite vahel alati kovalentne side. Mittemolekulaarne aine on aine, mille osakesteks on aatomid või ioonid. Olenevalt mittemolekulaarsest ainest võib selles olla kas kovalentne, metalliline või iooniline side. Metalliline side esineb metallides. Iooniline side on ioonilistes ainetes.

Aine, mis koosneb ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest, on lihtaine. Ühel keemilisel elemendil võib esineda mitu erinevat lihtainet ehk allotroopi. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest. Kui aine koosneb ainult ühe aine aineosakestest, on tegemist puhta ainega (nt söögisool). Ainete segus on kahe või enama aine aineosakesed koos (nt kraanivesi).

Vesinik on lihtaine, sest vesiniku molekul (H2) koosneb ainult vesiniku aatomitest (H)
Süsihappegaas on liitaine, sest süsihappegaasi molekul (CO2) koosneb ühest süsiniku (C) ja kahest hapniku (O) aatomist
Grafiit ja teemant on ühe ja sama elemendi – süsiniku – kaks vormi ehk allotroopi
Seotud sisu
Muud tegevused

Mõisted

Aineosake on aine väikseim osake, millel on sama koostis, mis ainelgi.

Aine on ühesuguste aineosakeste kogum.

Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomi­tuumast ja elektronkattest.

Kristalliline aine ehk kristall on tahke aine, milles paljud aineosakesed on asetunud korrapäraselt.

Molekul on aineosake, milles on omavahel kovalentse sidemega seotud kaks või enam aatomit.

Molekulivalem näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid).

Molekulmass (Mr) on molekuli mass aatom­massi­ühikutes.

Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm.

Katioon on positiivse laenguga ioon.

Anioon on negatiivse laenguga ioon.

Ioonilised ained on ained, mis koosnevad ioonidest.

Ioonilise aine valem on lihtsustatud, see kirjeldab katioonide ja anioonide suhet aines.

Lihtaine on aine, mis koosneb vaid ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.

Allotroobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevad lihtained.

Liitaine ehk ühend on aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest.

Puhas aine koosneb ainult ühe aine aineosakestest.

Ainete segu koosneb kahe või enama aine aine­osakestest.

Keemiline side on vastasmõju aatomite või ioonide vahel.

Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari jagamise teel.

Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastas­märgilise laenguga ioonide vahel.

Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihi elektronide vastasmõjul.

Molekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on molekul.

Mittemolekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on aatom või ioon.

Seotud sisu
Muud tegevused

Teadmiste kontroll

  • Aatom
  • Molekul
  • Ioon
      • Negatiivse laenguga ioon
      • Elektroni(d) loovutanud aatom
      • Enamasti mittemetalli aatom, millel on laeng
      • Elektroni(d) liitnud aatom
      • Positiivse laenguga ioon
      • Enamasti metalli aatom, millel on laeng
      • Tekkinud halogeeni, hapniku ja väävli aatomitest
      • Tekkinud leelis- ja leelismuldmetalli aatomitest

      Mr(NH3) = 

      Mr(P4O10) = 

      Mr(KOH) = 

      Mr(H2SO4) = 

      Mr(FeBr2) = 

      Mr(S8) = 

      • KBr   
      • naatriumi tükk   
      • NH3  
      • CO  
      • Cr  
      • CaF2 kristall
      • Lihtaine koosneb ainult ühesugustest molekulidest.
      • Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
      • Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva keemilise elemendi aatomitest.
      • Liitaine koosneb kahest või enamast erinevast ainest.
      • Puhas aine koosneb ainult ühe aine aineosakestest.
      • Ainete segu koosneb vähemalt kahe erineva aine aineosakestest.
      1. MgO – 
      2. NaI – 
      3. LiF – 
      4. BaCl2 – 
      5. K2S – 

      Üleskirjutus, mis näitab, millistest elementidest molekul koosneb ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on

      Seotud sisu
      Muud tegevused

      Kordamisküsimused

      1. Mis on aineosake?
      2. Nimeta aineosakeste liigid. Too iga liigi kohta kaks näidet.
      3. Millest koosneb molekul?
      4. Mida näitab molekulvalem? Too näiteid.
      5. Leia molekulide N2, CO, CO2, H2CO3 molekulmassid (Mr).
      6. Seleta, kuidas tekivad ioonid.
      7. Mille poolest erinevad teineteisest katioon ja anioon?
      8. Millistest elementidest moodustuvad ioonilised ained?
      9. Kui suur on iooni laeng, kui aatom on a) loovutanud 1 elektroni, b) loovutanud 3 elektroni, c) liitnud 2 elektroni, d) liitnud 3 elektroni?
      10. Miks ei teki väärisgaaside aatomitest ioone?
      11. Nimeta järgmised ioonilised ained: NaF, LiCl, BaO, CaI2.
      12. Kirjuta järgmiste iooniliste ainete valemid: kaltsiumsulfiid, naatriumoksiid, kaaliumfluoriid, baariumjodiid.
      1. Mille alusel jaotatakse ained liht- ja liitaineteks?
      2. Nimeta üks liht- ja üks liitaine, milles sisaldub element raud (Fe).
      3. Kuidas on võimalik, et lihtaineid on rohkem kui keemilisi elemente?
      4. Millised aatomi osakesed osalevad keemilise sideme moodustumisel?
      5. Milliste keemiliste elementide vahel moodustub enamasti kovalentne side?
      6. Seleta kovalentse ja ioonilise sideme erinevust.
      7. Mida nimetatakse elektronpilveks?
      8. Mis liiki keemiline side esineb molekulaarsetes ainetes?
      9. Kas toatemperatuuril olevad gaasilised ained on enamasti molekulaarsed või mittemolekulaarsed ained?
      10. Too näiteid molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete kohta.
      11. Seleta molekuli ja kristalli lagunemise põhimõttelist erinevust.
      Seotud sisu
      Muud tegevused