Veeta ei saa

Elu meie planeedil sai alguse veekogudes. Vesi on tähtis kõigile maakeral elavatele organismidele. Ilma veeta ei saa elada ükski taim ega loom.

Kui vaadata gloobust, siis näeme, et peaaegu kolmveerandi maakera pinnast katavad mered. Ka maismaal on palju vett. Ent märksa rohkem kui jõgedes ja järvedes on seda ühtekokku mullas ja veel sügavamal maapõues. Isegi õhus leidub veeauruna vett. Palju vett on jää ja lumena liustikes ning polaaraladel.

Kõige rohkem on merevett (97%), kuid see on soolane ning inimesed ja enamik loomi ei või seda juua. Magedat vett on mereveega võrreldes väga vähe. Suurem osa magedast veest on lume ja jääna liustikes ning jäämägedes. Seega moodustab meile tarvitamiseks kättesaadav magevesi (põhjavesi, järved ja jõed) vaid õige väikese osa kogu maakera veest.

Kogu maakera veest 97% on soolane ning ainult 3% on mage. Mageveest omakorda 69% on lumi ja jää, 30% on põhjavesi ning alla 1% on jõed ja järved. Suurim osa maakera mageveest on jäämägedes ja liustikes. Pildil on liustik Antarktikas ja selle ees pingviinid

Elusolendites on vett tavaliselt 60–90%. Enamikus inimeste pehmetes kehaosades on vett umbes 75%. Üks vesisemaid osi inimkehas on aju (üle 80% vett). Vähe on vett luudes ning hammastes (15–25%). Kui krõmpsutad õuna, võid ette kujutada küll, et see on suuremalt jaolt vesi. Kuid ka pealtnäha tihkes ja kõvas kasvavas õunapuus on vett umbes 75%.

Me tarvitame vett iga päev: küll joogiks, küll pesemiseks, toidu valmistamiseks ja taimede kastmiseks. Vesi on meie jaoks nii tavaline, et mõtleme sellele harva. Tegelikult ei saa keegi ilma veeta elada. Söömata suudab inimene olla nädalaid, aga joomata vaid 4–5 päeva. Inimese päevane veevajadus sõltub vanusest, ilmast, tegevusest, tervisest ning sellest, kui palju on organism vett kaotanud.

Vesi täidab kehas palju ülesandeid

Päevas eraldub täiskasvanud inimese kehast higi, uriini ja hingeõhuga umbes 2,5 liitrit vett. Kaotatud vee peab organism tagasi saama, seega vajab täiskasvanud inimene umbes sama koguse vett. Harilikult moodustab joogivesi sellest üle poole ning toiduga saadav vesi veidi alla poole. Tavalisel päeval peaks sinuvanune laps jooma veidi üle liitri vett, sportides ja kuumal päeval natuke rohkem, nii nagu janu on.