Mis on hapnik?
Hapnik on õhu koostisesse kuuluv gaas. Seda toodavad taimed. Hapnik võtab osa paljudest looduses toimuvatest protsessidest. Näiteks on hapnikku vaja põlemiseks. Elusolendid kasutavad hapnikku hingamiseks. Seda on vaja ka surnud organismide lagunemiseks.
Katse küünlaga
Tee lihtne katse. Selleks on vaja küünalt, tikke, klaaskaussi, vett ja tühja klaasi.
- Süüta küünal ja sulata see kausipõhja külge kinni.
- Vala kaussi vett, kuid ära küünalt ära uputa.
- Pane põlevale küünlale kummuli pööratud klaas.
- Jälgi tähelepanelikult, mis klaasi all toimub.
Mis juhtus? Miks?*
* Veetase klaasis tõusis, sest õhurõhk klaasi all vähenes. Õhurõhk väljaspool klaasi on suurem ja see avaldab kausi veepinnale survet ning pressib vett klaasi serva alt sisse.
Hapnik ja põlemine
Põlemiseks on vaja hapnikku. Küünal põleb seni, kuni klaasi all olevas õhus hapnik otsa saab.
Põlemise käigus eraldub valgust ja soojust ning õhku lisandub süsihappegaasi ja veeauru. Tavaliselt ei pane me süsihappegaasi ega veeauru eraldumist tähele. Katses küünlaga võisid märgata, et klaasi siseküljele tekkis natuke udu. Need on veepiisad, mis kondenseerusid õhust klaasile.
Põlemisel võib tekkida eluohtlik vingugaas
Ahju küttes tuleb hoolikalt jälgida, et õhku pääseks koldesse kogu põlemise vältel. Ahjusiibrit ei tohi enne sulgeda, kui tukid on täielikult kustunud! Juhul, kui hapnikku ei jätku, võib põlemisel tekkida mürgine vingugaas. Vingugaas põhjustab inimesel peavalu, väsimust, hingamistakistust ja iiveldust. Vingumürgituse saanud inimene ei pruugi täpselt aru saada, mis on valesti ega oska ennast päästa. Vingugaas on eluohtlik!
Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, seetõttu ei ole seda võimalik ilma andurita tuvastada. Vingugaasiandur on kohustuslik igas hoones, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade või kütteseade (gaasiboiler, ahi, kamin vms). NB! Suitsuandur ja vingugaasiandur on erinevad seadmed. Mõlemad on vajalikud.
Mõtle!
- Kas sinu kodus on vingugaasiandur?
- Mida teha, kui vingugaasiandur annab häiret?
Elusolendid vajavad hapnikku
Hapnikku vajavad nii taimed kui ka loomad, nende seas ka inimene. Seda saavad nad hingates õhust. Hapnikku on elusolenditel vaja toitainete lõhustamiseks, et neist vabaneks energia. Energiat kulub organismi elutegevuseks: liikumiseks, kasvamiseks, mõtlemiseks, seedimiseks, südame tööks ja muuks.
- Hapnikust vabaneb energia.
- Hapnik paneb südame tööle.
- Hapnik aitab toitaineid lõhustada.
Hapnikku on vaja ka surnud organismide lagunemiseks
Kui taimed ja loomad surevad, hakkavad nad lagunema. Suurem osa sügisel langenud puulehtedest on järgmiseks sügiseks juba kadunud, kuid mahalangenud puutüvede kõdunemiseks võib kuluda aastakümneid. Surnud loomad lagunevad märksa kiiremini kui taimed. Lagunemine on looduses väga oluline: muidu kataksid surnud organismide jäänused peagi kogu Maa. Lagunemisele aitavad kaasa paljud organismid, peamiselt seened ja bakterid.
Organismide lagundamiseks vajavad nad enamasti hapnikku. Selle protsessi käigus tekivad keerulisematest ainetest järk-järgult lihtsamad. Lagunemise lõppsaadusteks on süsihappegaas ja veeaur – nii nagu ka põlemise ja hingamise korral. Lagunemisel vabaneb ka taimedele kasvuks vajalikke aineid. Lagunemata jäävad lihtsamad ained on mulla oluline osa.
Mõnikord pole hapnikku õhus piisavalt
Tavaliselt on meid ümbritsevas õhus nii palju hapnikku, et kõik saavad vabalt hingata. Hapnikupuudus võib tekkida näiteks kõrgetes mägedes, sest seal on õhk hõredam. Enne mäetipu vallutamist viibivad alpinistid madalamates vahelaagrites, et organism harjuks hapniku väiksema hulgaga. Kõik inimesed ei suudagi sellistes oludes toime tulla ja võivad haigestuda mäestikuhaigusesse. Neil tuleb kohe mäest alla tulla.
Hapnikku jääb vähemaks ka näiteks klassiruumis, kui seal on palju inimesi. Hapniku vähesus ja liiga suur süsihappegaasisisaldus õhus teeb uimaseks. Nii võib umbses klassis juhtuda, et ei saagi selgeks, miks hapnikku tarvis läheb! Kui teie koolis pole korralikku ventilatsioonisüsteemi, tehke vahetunni ajaks kindlasti aknad lahti, et klassi tuulutada!
- Kõrgmägedes on vähem hapnikku ja kõigi keha ei tule sellega toime.
- Hapnikku on nii vähe, et lõke ei saa põleda. Nii ei saa vett keeta ja süüa teha.
Mõisted
- vingugaas – mürgine gaas, mis tekib, kui põlemisel ei ole piisavalt hapnikku
- lagunemine – keerulisemate ainete järkjärguline muutumine lihtsamateks
Ma tean, et …
Hapnik on õhu koostises olev gaas, mida elusolendid vajavad hingamiseks. Hapnikku on vaja ka põlemiseks ning lagunemiseks. Hingamise, põlemise ja lagunemise käigus tekivad süsihappegaas ja veeaur. Kõrgmäestikus õhu hapnikusisaldus väheneb, seetõttu on seal raskem hingata.
