Sanne Rooseboom
Sanne Rooseboom on hollandi ajakirjanik ja lastekirjanik.
Raamatus „Lahenduste ministeerium“ tegutseb 11-aastane elavaloomuline tüdruk Niina, kellele ei meeldi paigal istuda. Ühel päeval leiab ta salapärase kirja. Ümbrikul on ainult aadress LAHENDUSTE MINISTEERIUMISSE.
Järgmisest katkendist saad teada, mida Niina kirjaga pihta hakkab, kuid see on alles seiklusrikka loo algus.




Kaanepiltide ja allpool olevate illustratsioonide autor on Mark Janssen
Huvitavaid fakte
- „Lahenduste ministeerium“ on Sanne Rooseboomi esimene raamat. Selle kirjutamine võttis tal väga palju aega, peaaegu üheksa aastat. Ta nimelt kirjutas raamatut nii palju kordi ringi, kuni jäi sellega täiesti rahule. Püsivus viib sihile!
- Raamatul on ka järjelood. Esialgu plaanis kirjanik piirduda kolmeosalise sarjaga, kuid siis kirjutas ka neljanda osa, mis pidi jääma viimaseks. Ja siis viienda ja kuuenda. Kas tal mõlgub lugejate rõõmuks meeles juba ka seitsmes raamat, soovitame uurida internetist.
Lahenduste ministeerium
Katkend
Kallis lahenduste ministeerium!
Minu nimi on Ruuben. Olen üheksa aasta ja kahe kuu vanune ja mul on probleem. Minu klassis käib üks tüdruk, kelle nimi on Sophia ja kes on kohutavalt kiuslik. Ta irvitab mu üle, sest ma olen üsna lühikest kasvu ja kõhn ja jätsin ühe klassi vahele. Ta ütleb, et minust kiirgub negatiivsust ja et mul on halb aura. Aura on selline pea ümber hõljuv õhuke värviline kiht, mida näeb ainult Sophia, ja kõik usuvad teda ja nüüd kutsutakse mind klassis halva auraga kondibuketiks. Tõttöelda kiusab ta väga paljusid, ka minust klassi võrra nooremaid ja ka suvalisi inimesi tänavalt. Ta on tõesti super pahatahtlik, aga seda ei tea peaaegu keegi, sest ta jätab väga lahke mulje ja õpetaja on temast vaimustuses. Laupäeval korraldab ta oma kümnenda sünnipäeva puhul peo. Kogu klass on kutsutud peale minu, sest Sophia ütles, et ma rikuksin peo oma auraga ära, ja seetõttu ta mind ei kutsunud. Viimasel ajal teised lapsed muust enam ei räägigi kui sellest, mis kingituse nad ostavad ja mis riided selga panevad. Mind nähes nad ainult naeravad.
Lahenduste ministeeriumist rääkis mulle naabrinaine. Ta töötas seal vanasti, aga nüüd ta enam ei tööta, sest ta on väga vana. E-kirja saatmine millegipärast ei õnnestu, pidevalt tuleb veateade. Ja seetõttu ma mõtlesingi, et kirjutaks päris kirja. Loodan, et loete mu kirja ja asi laheneb.
Heade soovidega
Ruuben Tannema
Havenstraat-oost 22
- Ruuben otsis ministeeriumis tööd.
- Ruuben soovis Sophiat aidata.
- Ruuben palus ministeeriumilt abi.
- Ruuben tahtis kindlaks teha, kas selline ministeerium on olemas.
Vau, mõtles Niina. Õudne lugu! Kujuta ette, pidu, kuhu on kutsutud kõik peale ühe! Milline vastik klass. Ja kui kummaline, et isa teada ei ole sellist ministeeriumit olemas, aga tolle naabrinaise teada on. Ta luges kirja veel ühe korra läbi. Ja siis veel korra. Iga kord, kui Sophia Ruubeni üle irvitas, sai Niinal süda veel rohkem täis. Käekiri oli korralik, samamoodi kirjutas ta ka ise, kui koolis vaja oli, ilusate aasadega, tegi pikad l-id ja tillukesed r-id.
Ta lükkas teki pea pealt ära, sest tundis järsku õhupuudust, pani kirja madratsi alla, tõstis lambi põrandale ja klõpsas tule kustu. Pööras siis voodis selili ja põrnitses pimeduses toalage. Loetud sõnad tantsisid veel mõnda aega silme ees. Kiuslikud lapsed, õhuke värviline kiht pea ümber hõljumas, vana naabrinaine. Õnneks polnud Niinat kunagi kiusatud. Vahel kutsuti teda pontsuks, sest tal oli kõhuke ja pontsakad põsed. Terve hollandi laps, nagu ema sel puhul ütles. Tal oli südamesõbranna Alfa ja ta tundis veel suurel hulgal teisi toredaid lapsi, kellega jalgpalli mängida või niisama juttu ajada. Kas siis Ruuben ei meeldinud mitte kellelegi? Ta tundus ju täitsa tore poiss olevat. Vaevalt küll oli tal see negatiivne orka, või kuidas seal oligi. Sophia oli lihtsalt kiusupunn.
Ta pistis käe madratsi alla ja katsus kirja. Homme paneb ta selle allkorrusel laua peale ajalehevirna tagasi, siis ei märka isa midagi. Või peaks enne Alfale näitama ja alles seejärel tagasi panema?
Niina mõtles kinnisilmi Ruubenist. Väike kõhn prillidega junts kusagil selles linnas. Ah, nii kurb lugu, mõtles ta, ja poiss on alles üheksane. Ta oli oma probleemi sõna-sõnalt kirja pannud ja selle ära saatnud, aga lahenduste ministeeriumit polegi olemas, mis tähendab, et talle ei lähegi keegi appi! Mitte keegi. Ja hetk enne uinumist mõtles Niina: muidugi läheb. Mina aitan teda.

Alfa ei öelnud sõnagi enne, kui oli lõpuni lugenud. Siis pani ta kirja enda ette põrandale ja vaatas Niinale tulivihaselt otsa. „Mida see Sophia endast mõtleb?! Milline sigadus!“
„Kutsuda kõik peale ühe! Kes siis niimoodi teeb?!“ Ka Niina läks jälle marru.
„Kas isa teab, et kiri on sinu käes?“ küsis Alfa. Ta keerutas ühte oma patsidest ümber nimetissõrme.
Niina raputas pead. „Ei. Ma panen kirja õhtul tagasi, isa ei tohi mingil juhul asjast teada saada.“
Nad jõid veel veidi limonaadi ja jõllitasid nördinult põrandalaudu.
„Kas sa aurast enne teadsid?“ küsis Niina.
Alfa raputas pead. „Aga küll mõtles kavalalt välja! Võtta midagi, mis on nähtamatu, ja teist sellega kiusata – see on super pahatahtlik.“
Jälle oli mõnda aega vaikne.

„Ee ... ma,“ ütles Niina. „Ma mõtlesin, et äkki me peaksime Ruubenit aitama [---] Me oleme Ruubenist kaks aastat vanemad ja käime teises koolis. Mis tähendab seda, et meid ei tunne keegi.“
„Mis koolis ta siis käib? Kas see on kirjas?“
„Pole aimugi,“ ütles Niina. „Aga kui meist kaks aastat nooremat prillidega kõhna poisikest kiusataks, siis me ju teaksime! Kui pealegi terve klass teda pilkaks.“
Alfa raputas pead. „Kaabakad!“
„Linnas on umbes kakskümmend kooli,“ ütles Niina. „Aga küll me selle välja uurime. Kui me teda muidugi üldse leida tahame. Kas me tahame?“
Alfa naeratas. „Jah, mina tahaks teda küll väga aidata! Praegu on kolmapäev. Tähendab, pidu on hm ... kolme päeva pärast. Me võiksime Sophiale peksa anda, kaks ühe vastu. Ja ta on alles kümnene. Käkitegu.“
Niina tõstis kirja maast üles. Ta vaatas sõbrannat, kellel olid peas kõvad patsid, mille ema talle iga kuu aja tagant jälle punus, ja seljas puhas valge pluus. „Sa ei teeks kärbselegi liiga, sest sul hakkaks kärbsest kahju.“ Ta rüüpas lonksu limonaadi. „Aga nüüd mõtleme välja päris plaani.“
„Mis oleks, kui teeks peo?“ küsis Alfa. „Kui me Ruubenile peo korraldaksime.“
Niinale hakkas mõte kohe meeldima. „Jah! Laupäeva pärastlõunal! Täpselt samal ajal, kui see tobe klass on Sophial külas.“
Hollandi keelest tõlkinud Vahur Aabrams
Küsimusi ja ülesandeid
- aura
- Alfred ja Niina
- Niina ja Alfa
- minister
- Ruuben
- Sophia
- Ruuben on nende tuttav.
- Nad tundsid Ruubenile kaasa.
- Sophia käitumine tundus neile vale.
- Niina isa ütles, et nad peaksid Ruubenit aitama.
Otsi tekstist kohti, mis neid mõtteid kinnitavad, ja märgi need.
6. Arutle
- Iseloomusta Niinat katkendi põhjal.
- Arutage pinginaabriga, kuidas võiks teie meelest Ruubenit aidata.
7. Uuri
Niina ja Alfa ei leidnud guugeldades ühtegi märki, et Hollandis oleks lahenduste ministeerium.
- Uuri välja, mida tähendab sõna ministeerium.
ministreerium –
- Uuri ka, millised ministeeriumid on Eestis, ja kirjuta need vihikusse.
Rühmatöö
Raamatu jooksul selgub, et palju aastaid tagasi olevat Hollandis siiski lahenduste ministeerium olemas olnud. See kuulus Rahvusvahelisse Lahenduste Seltsi, mille liikmed lahendasid salaja inimeste probleeme. Loe, millised olid nende reeglid.
- Abi on anonüümne (mitte keegi ei tohi sellest teada).
- Iseennast ei tohi aidata (kes ministeeriumi heaks töötab, aitab teisi).
- Probleemid leiame ise (ajalehte ei ole lubatud kuulutusi panna; ka ei küsi me inimestelt, kas võime neid aidata).
- Me ei tee kellelegi tüli (kui kellelgi meie abist tulenevalt elus viltu veab, tähendab see, et me ei saa oma tööga hakkama).
- Ministeerium aitab kõiki (mitte ainult meile meeldivaid inimesi).
Hollandi lahenduste ministeeriumi töötajad rikkusid mõnda neist reeglitest ja seepärast saadeti nad laiali. Niinal on koos sõpradega võimalus ministeerium uuesti asutada. Selleks peavad nad lahendama kolm juhtumit, see tähendab kolm probleemi.
Moodustage klassis kolme- või neljaliikmelised rühmad ja arutage, milliseid probleeme te oma kodukohas lahendaks. Mõelge välja, kuidas teha seda siintoodud reeglite järgi.