Jõulu­meeleolus

Õunad

Muia Veetamm

Helevalge talvekuu.
​Härmaehtes männipuu.
​Männipuul kuid …
​toh-oh pime!

Toh-oh pime! Vaat kus ime!
​Õunad punapõsised! ...

Õunad päiksepaiste käes.
​Kuigi jõed ja järved jääs,
​põllud, aiad, aasad, luhad
​paksu lume all kõik puha.
​Õunad …
​Õunad tõsiselt.

Õunad.
​Õunad näärikuul,
​härmatanud männipuul.
​Vaadates neid tõuseb isu …
​Lähed lähemale pisut ...
​Äkki –
​vurr!!! –
​ja nad on läind.

Puu on tühi.
​Puu on tumm.
​Kas see oli silmalumm,
​mis siin alles äsja punas
​kõige toredamas punas,
​mida eales oled näind?
​Ei, mu väike sõbrake!
​Silmalumm ei olnud see.
​Kõik need punapõsksed õunad,
​mis siin äsja vastu lõunat
​õhetasid männipuul,
​on me metsa esimesed
​kaunitarid leevikesed –
​linnud,
​põhjamaale truud.

  1. Kirjelda, millised kujutluspildid kerkivad luuletust „Õunad” lugedes silme ette.
  2. Kellest see luuletus räägib? Oled sa neid linde näinud?
  3. Miks nimetab luuletaja leevikesi õunteks? Mis on neis sarnast?
  4. Kuidas on luuletuses öeldud:
    1. mändidel on härmatis;
    2. mändidel paistavad väga punased õunad;
    3. leevikesed on paigalinnud?
      Märgi need kohad roosaga. ​
  5. Missugust omadussõna kasutab luuletaja talve kohta? Märgi see rohelisega.
    ​Mõtle veel omadussõnu, mis sobiksid talve kirjeldamiseks.
  6. Mida on luuletuses vastandatud?

Linnukeste jõululaul

Ernst Enno

Kui väljas valju talveilm,
​näeb aknast iga lapse silm,
​kuis mures lendab linnuke,
​et toitu otsi endale.
​Ja kui siis lastel jõulumees
​käis, kinki tõi ehk koti sees,
​siis ruttab kohe iga laps,
​et kuulda ainult kips ja kaps,
​ja laud on kaetud väljaski,
​et jõulud oleks linnulgi
​ja oleks rõõm nii väljas, sees
​ja iga laps üks jõulumees.

Kes nendest lindudest on nagu leevikegi „põhjamaale truud“, st paigalinnud? Märgi need. 

  • Musträhn
  • Lõoke
  • Metsis
  • Kägu
  1. Millest räägib luuletus „Linnukeste jõululaul“?
  2. Mida tähendavad luuletuses read „ja oleks rõõm nii väljas, sees / ja iga laps üks jõulumees“?
  3. Milline võiks olla „valju talveilm“? Nimeta sobivaid omadussõnu.
  4.  Kuidas saavad inimesed metsloomi ja linde talvel aidata?
  5. Kas see luuletus on kirjutatud tänapäeval või varasemal ajal?
    ​Põhjenda oma arvamust.

Kiri jõuluvanale

Ilmar Trull

Tere, kallis Jõuluvana.
​Sulle kirjutab nüüd Kati.

Istun kodus laua taga.
​Täitsa reipalt. Veel ei maga.

Tead, Sa tule pisut varem.
​Mida varem, seda parem.

Ma ei heida miskit ette,
​aga äkki Une-Mati
​jõuab Sinust jälle ette.

Igavesti Sinu Kati

  1. Mis on luuletuses „Kiri jõuluvanale” Kati mureks?
  2. Mida võiks jõuluvana Katile vastata? Kui tahad, esita vastus luuletusena.

Jõulukaardid

Varsti on käes jõulud – aeg, kus saadetakse lähedastele jõulukaarte. Kõige lihtsam on minna poodi ning osta kaart ja ümbrik. Kui tahad aga sõpra või sugulast tõeliselt rõõmustada, valmista kaart ise. Otsi kaardile kirjutamiseks sobiv luuletus ning mõtle head soovid jõuludeks ja aastavahetuseks. Täida kaart ilusa käekirjaga. Osta postmark, vormista ümbrik ning saada kaart teele.