Kuidas tegelast tundma õppida?
Juttudes on enamasti kõige tähtsamal kohal tegelased, seepärast tuleb lugedes neid hoolega jälgida ja püüda mõista. Mõnikord ei kirjeldata tegelast otsesõnu. Sel juhul tuleb vaadata, mida tegelane teeb, ütleb või mõtleb. Kui tegelane satub põnevatesse seiklustesse või muude sündmuste keskele, näeme, kuidas ta eri olukordades käitub. Tegelase mõtete põhjal saame teada, mida ta elust arvab, millised on ta tunded.
Küsimusi ja ülesandeid
1. Töö katkenditega
Loe katkendid läbi ja täida ülesanded.
A.
Aga isa ei öelnud midagi. Ta oli mõtteisse vajunud. Ta istus liikumatult laua taga.
Ja väga aeglaselt libises ta toolilt põrandale. Ta lebas seal hirmus vaikselt, silmad lahti. [---]
„Millest ta mõtleb?“ juurdlesin mina. Kindlasti millestki väga sügavast.
Mulle tundus, et isa mõtetesse võiks lasta kivi kukkuda ja potsatust kuuleks alles tüki aja pärast. Või et tema mõtetesse võiks midagi hüüda: „See olen mina, Joosep!“ ja alles tüki aja pärast kostaks kaja: „…oosep …oosep!“ [---]
Veidi hiljem keeras isa näo minu poole. Ta ohkas sügavalt ja ütles: „Nõndaks, Joosep … küll mina ikka mõtlesin palju järele.“
Vahel ma mõtlen, et mu isal on sellised suured mõtted sellepärast, et ta on ise nii suur. Aga kas elevandil on suuremad mõtted kui sipelgal?
Mõtted on kõige veidramad asjad, mis olemas on, seda tean ma kindlalt. Nad võivad paigal olla, nad võivad söösta, nad võivad suurepäraselt hüpata ja nad võivad pöörelda. Ja sa võid niisama äkitselt nendesse vajuda. Nagu oleks see muda. Ja seda nad ka on, mõnikord. Ja mõnikord on nad rasked kui tina. Või on nad õhust.
Toon Tellegen, „Minu isa“- Missuguste tegelaste kohta sellest katkendist midagi teada saame?
- Miks Joosep arvas, et isa mõtleb millestki väga suurest?
- Kas oled ka ise mõnikord nii sügavalt mõttesse vajunud? Millest sa siis mõtlesid?
- Millises olukorras võib öelda, et mõtted on paigal, mõtted hüppavad, sööstavad või pöörlevad? Mida võivad mõtted veel teha?
- Millised mõtted on nagu muda või kerged kui õhk?
- Millal on mõtted tinarasked?
- Milline poiss tundub olevat Joosep? Mille põhjal otsustasid?
B.
Matk algab alati meie klassijuhataja manitsuskõnega. Ta ütleb, et peab meeles need, kes tobedusi teevad ja kes korda rikuvad. Me peame ka viisakad olema ja täiskasvanuile istet pakkuma. Seejuures vaatab klassijuhataja enamasti mulle otsa ja mina vaatan tema poole üles nagu vaga talleke.
Vahel sõidame me natuke maad rongiga. Kõige paremad kohad on alati akna all ja sellepärast algab kõva rabelemine. See ei kesta kuigi kaua, ja juba me istume nagu kukupaid. Nüüd tuleb aeg, kui me võime oma õpetajale rõõmu valmistada, kusjuures me täiskasvanute lähenemisel oma kohtadelt tõuseme. Täiskasvanuid on ka mitmesuguseid.
Kord astus vagunisse üks vanamutike ja ma pakkusin talle istet. Ta kinkis mulle sõbraliku naeratuse ja õuna. Siis tuli peale üks paksult meigitud peen daam kentsaka puudliga. Minu sõber Harald pakkus talle istet, ja puudliga daam istus tema kohale ega vaadanud üldsegi Haraldile otsa, põrnitses vaid oma puudlit. Ma ütlesin valju häälega oma sõbrale: „Tänan, mu poiss!“ ja Sigile, et kas ta ei tea, kuidas käituda, ja pakkugu ometi puudlihärrale istet. Meie klassijuhataja võttis mind kohe oma kaitse alla, kuna peen daam päris pidevalt, kas siis niisugusteks kasvatatakse tänapäeval lapsi, ja et ta ei tahaks olla minu ema.
Ottokar Domma loo „Usin õpilane Ottokar“ järgi- Mida järeldad sellest, et õpetaja vaatas manitsuskõnet pidades sageli just minategelasele (Ottokarile) otsa?
- Kuidas käitus Ottokar vagunis?
- Mida ta oma sõpradele ütles? Kuidas see teda iseloomustab?
- Leia loetelust kolm omadussõna, mis Ottokari kõige rohkem iseloomustavad.
- lohakas
- kohmakas
- tagasihoidlik
- vaimukas
- ihne
- õel
- ulakas
- sõbralik
- kukupai
- kuri
- Kes oli selles loos halvasti kasvatatud? Põhjenda.
- Kellele peaks sinu arvates bussis istet pakkuma?
