August Jakobson
August Jakobson kirjutas täiskasvanutele näidendeid ja mahukaid raamatuid, lastele aga toredaid muinasjutte, mille sündmustik ja tegelased on võetud eesti rahvajuttudest. Raamatust „Ööbik ja vaskuss“ saab lugeda eesti rahvajutte lindudest ja loomadest. Sealt on pärit ka alljärgnev lugu.
Hiir ja varblane
- Loe muinasjuttu osade kaupa. Vasta allpool tulevatele küsimustele. Kui sa vastust ei mäleta, otsi tekstist.
Hiire tervis jäi sahvris põduraks: põsed lõid kahvatama, rinnad hakkasid ragisema – vajas puhast ning värsket õhku. Mõtles siis hiir ja mõtles, millega ennast edaspidi elatada, jooksis oma vana sõbra varblase juurde ning ütles:
„Mu tervis jäi sahvris põduraks – vajan puhast ning värsket õhku. Mis sa arvad, mihuke töö mulle kõige rohkem sobiks?“
„Hakkame õige põllumeesteks,“ arvas varblane.
„Hakkame!“ ütles hiir.
Ja hakkasidki – harisid üksmeelselt tüki põldu üles, külvasid kaera maha, jäid saaki ootama.
Kaer kasvas tore – kõrs mühises nagu mets, terad olid suured nagu nooreohtu leivapätsikesed. Hiir niitis vilja, varblane aga peksis rehe nagu kord ja kohus. Ja kui kollased kaeraivad ilusasti hunnikus olid, otsustasid sõbrad: vaja nüüd saak pooleks jagada, et ei sünniks ülekohut ei ühele ega teisele.
Hiir istus teri lugema, varblane seisis juures ja vaatas pealt, et eksitust ei juhtuks. Kumbki sai nii palju, et salvedest kippus nappus kätte tulema.
Üks ivake jäi aga üle – sellel enam paarimeest ei olnud. Ja hiir ütles:
„Hea küll, ma võtan selle iva endale.“
- Leia tekstist, kuidas on sama mõtet teisiti öeldud, ja märgi see.
- Kaera kõrs kasvas kõrgeks.
- Terad olid väga suured.
- Varblane peksis rehe korralikult.
- Kumbki sai nii palju, et salved said täis.
- Mida tegelased loo alguses saavutada tahavad? Mis on nende esialgne eesmärk?
- rikkaks saada
- talveks toitu kasvatada
- tervist parandada
- Miks on värskes õhus töötamine hea?
- Kuidas hiirel ja varblasel viljakasvatamine õnnestus? Märgi koht, kust see selgub.
- Kas hiir tegi vea, öeldes, et võtab viimase iva endale? Miks?
„Kuidas, kuidas – võtad endale? Mis eest?“ hüüdis varblane.
„Noh, eks see olnud ju mina, kes vilja kõrrelt maha niitis.“
„Aga eks see olnud jälle mina, kes rehe ära peksis. Ja oli alles ränk ning raske töö, luud-kondid valutavad praegugi veel tagantjärele!“
„Ei, ma võtan siiski selle iva endale,“ ütles hiir. „Mina ju olen vilja jagaja!“
„Iva on minu – mina ju vaatasin pealt, et sa õieti jagaksid!“ kurjustas varblane.
Nõnda vaidlesid vanad head sõbrad seitse ööd ja seitse päeva – ei jõudnud ega jõudnud kokkuleppele. Ja otsustasid viimaks, et tuleb kohtumees karu kohale kutsuda.
- Kes peaks sinu arvates saama viimase viljatera? Põhjenda.
- Miks varblane ja hiir kokkuleppele ei jõudnud?
- Kuidas nad otsustasid vaidluse lahendada?
Karu oli lahke isand, istus vedruvankrile ning sõitis õigust mõistma. Kuulas mõlemad pooled kannatlikult ära, läks lepikusse omaette aru pidama, mõtles nii nobedasti, et norin üle põldude ning väljade käis. Ja langetas siis otsuse:
„Mis puutub sellesse ülejäänud ivasse, siis see tuleb teie kahe vahel võrdselt ära jagada. Mis aga puutub muusse viljasse, siis laadige see minu vedruvankrisse – selle ma võtan endale vaevatasuks.“
- Kuidas öeldakse sama mõtet tekstis teisiti? Märgi see tekstis värviliselt.
- Karu norskas valjusti.
- Kas karu oli õiglane kohtumõistja? Põhjenda.
- Kas tema otsus oli hoolega kaalutud ja põhjendatud?
Hiir ja varblane olid sõnakuulelikud kodanikud, tegid täpipealt nõnda, nagu karu käskis.
Põllumehi neist küll ei tulnud, sõpradeks jäid nad siiski. Ja kui nad vahetevahel siin või seal kokku juhtuvad, hüüab varblane juba eemalt kaugelt:
„Vader, vader, kas sul on veel meeles, mihukese kaerasaagi me saime?“
„Miks ei ole, on küll meeles,“ vastab hiir. „Aga kas sul on see meeles, kaim, kuidas karu meie tüli kohta väga targa otsuse tegi?“
„Miks ei ole, on küll seegi meeles!“ ütleb varblane.
- Mida võis karu edasi teha? Mõtle ja jutusta.
- Kuidas on võimalik, et hiir ja varblane jäid sõpradeks?
- Mida on selles loos õpetlikku?
- Kas oled kunagi kellegagi millegi jagamise pärast riidu läinud? Kuidas olukord lahenes?
- Mõtle ka ise üks huvitav võrdlus.
Kaer kasvas nagu .
Terad olid suured nagu .
Küsimusi ja ülesandeid
1. Nuputa!
- Mis on sõna isand vastandsõna?
- Varblane ütles, et ta luud-kondid valutavad suurest töötegemisest. Selliseid sidekriipsuga kirjutatavaid lähedase tähendusega paarissõnu on eesti keeles veel teisigi. Lohista need näidetes omavahel õigesti kokku.
- pudi-
- õed-
- üht-
- emb-
- kilin-
- padi
- vennad
- teist
- kumb
- kolin
- Kas oskad nimetada veel paarissõnu?
- Millisel pildil on kaer? Millised teraviljad on teistel piltidel? Lohista nimetused õige taime juurde.
Sõnapank
2. Harjuta sõnu
- Lohista sõnapanga sõnad-väljendid tähestiku järjekorda.
- isand
- nõnda
- nobe
- iva
- ennast millegagi elatama
- üksmeelselt
- vaevatasu
- põdur
- sahver
- nooreohtu
- Lohista sõnaselgitustest puuduvad sõnad õigesse kohta.
- Kirjuta lünka tähenduselt sobiv sõna õiges vormis.
põdur, iva, nooreohtu, üksmeelselt, nobe, sahver, elatama, nõnda, vaevatasu, isand
Karu pidas end suureks , et nõudis töö eest kogu varblase ja hiire viljasaagi. Punamütsike viis oma vanaemale kooki ja jooki. kana nokkis hoovist kärmelt kõik ära. Kolm karu otsustasid , et panevad meepurgid , aga moosi söövad kohe ära. Kas tänapäeval leidub veel inimesi, kes suudavad end ainult metsaandidest? Karjamaal sõid kitsed, kes olid küll juba üsna suured, kuid mängisid veel hea meelega.
