RÜNDAV KÄITUMINE. KIUSAMINE

VALIKUTE TAGAJÄRJED

Me teeme paremaid valikuid, kui arvestame valikute tagajärgedega. Meil on lihtsam käituda hästi, kui arvestame teiste tunnetega. Võib-olla oled märganud, et kui käitud teistega sõbralikult ja lahkelt, siis vastavad nad enamasti samaga. Kui aga oled teiste suhtes kuri, on kõigil halb olla.

"Kas sa laenaksid mulle palun oma joonlauda? Mul jäi enda oma koju."
"Anna oma joonlaud! Kiiremini, kade oled või?"
  • Viisakas küsimus
  • Ebaviisakas küsimus
  1. Kuidas võivad sinu teod mõjutada teiste tundeid ja käitumist?

MIKS INIMESED RÜNDAVALT KÄITUVAD?

Enamasti käituvad inimesed ründavalt ehk agressiivselt seetõttu, et nad ei tule hästi toime enda tunnetega, näiteks kadeduse, viha, kättemaksuhimu, hirmu või kurbusega. Igal teol on põhjus, isegi kui see põhjus ei ole kohe selge. Igal teol on ka tagajärg.

Kui tunned, et negatiivsed tunded muutuvad väga tugevaks või kuhjuvad, siis püüa leida viis rahunemiseks. Selleks võid näiteks sügavalt sisse-välja hingata või mõneks ajaks teistest eemalduda. Kui aga kogemata ikkagi tegid kellelegi haiget, tuleb kindlasti vabandada.

Kirjelda, mida sa oled oma kehas tundnud, kui oled väga vihane olnud. Mis sinul tavaliselt rahuneda aitab?
  1. Mis võib juhtuda, kui lased negatiivsetel tunnetel üle pea kasvada? Mida teha, et nii ei juhtuks?
  • Nad ei tule hästi oma tunnetega toime.
  • Neile meeldib inimesi hirmutada.
  • Nad on lihtsalt halvad inimesed.
  • Oma tunnete märkamine ja nendega toimetulek.
  • Kõigi tunnete peitmine ja ignoreerimine. 
  • Teiste süüdistamine oma halvas tujus.
  • Unustada juhtunu ja edasi mängida.
  • Vabandada siiralt ja proovida olukorda parandada.
  • Karjuda kellegi peale. 
  • kuulan muusikat
  • loen head raamatut
  • mängin telefonis mõnda mängu
  • mõtlen sellele, kui halb mul on
  • hingan sügavalt sisse ja välja
  • sõidan rattaga
  • räägin sõbraga
  • liigutan keha: tantsin või hüppan üles-alla
  • vaatan naljakaid videoid
  • kujutan ennast ette ilusasse paika
  • joon teed
  • löön jalaga ust
  • joonistan oma tundeid

KIUSAMINE

Igal inimesel on õigus tunda end turvaliselt. Kellelgi ei ole õigust teha teisele haiget ega panna teist inimest end halvasti tundma. Kellelegi haiget tegemine on alati tema suhtes ebaõiglane. Haiget saab teha nii füüsiliselt kui ka sõnade ja käitumisega.

Kiusamine võib olla erinev, aga see teeb alati haiget – märka ja sekku!

Mida teha, kui kedagi kiusatakse?

Mul on võimalik

  • kiusatud kaaslast lohutada;
  • öelda kiusajatele (isegi siis, kui nad on klassi kõige populaarsemad lapsed), et nad ei käitu hästi, nad teevad teisele liiga;
  • anda sündmustest teada õpetajale, mõnele kooli töötajatele, oma vanematele.

Kuidas tulla toime tõrjutuse ja kiusamisega?

  • Tea, et oled väärt hoolivat suhtumist, nii nagu kõik inimesed.
  • Püüa kiusajast mitte välja teha või mine mujale. Kui see ei aita, ütle kiusajale, et ta käitub halvasti ja peab lõpetama.
  • Räägi oma probleemist sõbraga, vanematega, õpetajaga. Kui sul ei ole kellelegi kiusamisest rääkida, helista lasteabi telefonil 116 111.
  • Tõrjutuse ja kiusamise kogemine põhjustab kurbust, viha, enesehinnangu langust. Sarnaseid tundeid tunnevad kõik inimesed selles olukorras.

Enesekindlad ja õnnelikud inimesed ei kiusa teisi inimesi. Tea, et kiusaja ei oska oma tunnete või probleemidega toime tulla!

  1. Arutle, miks teevad inimesed teistele haiget.
  2. Kuidas saab teha füüsiliselt haiget? Kuidas sõnadega? Kuidas käitumisega? Kas mõni neist teeb vähem haiget kui teine?
  3. Mis nõu sa annaksid lapsele, kelle enesehinnang on langenud sellepärast, et teda kiusatakse?
      • Helistan vajadusel lasteabi numbrile 116 111.
      • Räägin juhtunust õpetajale.
      • Seisan eemal ja ei sekku.
      • Filmin kiusamist ja jagan sotsiaalmeedias.
      • Vaikin ja teen näo, et midagi pole juhtunud.
      • Naeran kiusajaga kaasa.
      • Lohutan kaaslast, keda kiusatakse.
      • Ütlen kiusajale, et ta käitub halvasti.