Keemilised elemendid

  • Kui palju on olemas erinevaid aatomeid?
  • Mille poolest sarnaneb keemiline element lihtainega?
  • Mis juhtub, kui aatomist neutroneid ära võtta või neid sinna lisada?

Viimane looduslik element

1945. aastal avastati lõpuks ka viimane looduslik element. Kuna sel ajal olid päevakorras radioaktiivsed elemendid ja tuuma­füüsika, siis tundus see element teadlastele üsna ebahuvitav. Avastus võeti vastu üsna leigelt ning element nimetati promeetiumiks kreeka mütoloogiast tuntud titaani Prometheuse järgi, kes varastas Olümposelt tule ja andis selle inimestele.

Prootonite arv määrab elemendi

Keemilise elemendi (ehk lihtsalt elemendi) määrab aatomis sisalduvate prootonite arv. Kui aatomituumas on näiteks üks prooton (tabelis roosa pallike), on tegemist vesinikuga, kui tuumas on kaks prootonit, on tegu heeliumiga.

Keemiline element on kindla prootonite arvuga aatomite liik.

Prootonite arv tuumas

1

2

8

12

Tuuma­ehituse mudel

Keemiline element

Vesinik

Heelium

Hapnik

Magneesium

Tänapäevaks on teada 118 keemilist elementi, millest veidi enam kui 90 leidub looduses. Püsivate aatomitega elemente, mis aja jooksul ise­enesest ei lagune, on ligi­kaudu 80. Peale nende on loodusest leida üle kümne eba­stabiilse elemendi ning agarad füüsikud ja keemikud on sünteesinud veel eba­püsivaid elemente. Tutvu tuntumate keemiliste elementidega tabelis õpiku lõpus.

Aatomite liigi ehk keemilise elemendi määrab

  • elektronide arv
  • neutronite arv.
  • prootonite arv.

Keemiline element ja lihtaine

Paljude keemiliste elementide aatomid seostuvad üksteisega, moodustades mitmesuguseid aineid. Kui aine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest, nimetatakse seda liht­aineks. Tavaliselt on keemilise elemendi ja lihtaine nimetus sama, mistõttu tuleb tähelepanelikult jälgida, millest parasjagu juttu on. Näiteks tähistab sõna „hapnik” nii keemilist elementi (O) kui ka hingamiseks vajalikku lihtainet (O2), mille molekul koosneb kahest hapniku­aatomist.

Sõnaga „kuld“ tähistatakse nii keemilist elementi (Au) kui ka lihtainet.

Lihtaine koosneb

  • erinevate elementide aatomitest.
  • ainult ühest aatomist.
  • ühe ja sama elemendi aatomitest.

Tähised keemias

Igal keemilisel elemendil on ladina­keelne nimetus ja rahvus­keelne nimetus. Samuti on igal elemendil sümbol ehk elemendi tähis. Tähisena on kasutusel elemendi ladina­keelse nimetuse esimene täht sageli koos veel ühe tähega elemendi nimetusest. Näiteks elementi, mille aatomite tuumas on 1 prooton, nimetatakse vesinikuks (ld Hydrogenium) ja elemendi tähis on H. Kaheksa prootoniga aatom on hapniku­aatom, hapnikku (ld Oxygenium) tähistatakse tähega O. Osmiumil (ld Osmium) on 76 prootonit ja selle tähis on Os.

Keemiliste elementide vesinik ja osmium elemendi lahtrid. Elemendi lahtris on näidatud prootonite arv (üleval vasakus nurgas), elemendi tähis ja nimetus ning keskmine aatommass.

Ühetähelisi tähiseid võib lugeda ühe­täheliselt, st elemendist hapnik (O) rääkides võib öelda „oo”. Enamik elemente on tähistatud aga kahe tähega ja kokku­leppeliselt öeldakse tähise asemel elemendi nimetus. Näiteks elemendi heelium tähist He lugedes öeldakse välja „heelium”.

Elemendi nimetus eesti k

Elemendi nimetus ladina k

Tähis

Loe

Vesinik

Hydrogenium

H

haa

Hapnik

Oxygenium

O

oo

Heelium

Helium

He

heelium

Osmium

Osmium

Os

osmium

Mõtle

Uuri internetist, mille järgi on oma nime saanud keemilised elemendid fosfor, gallium ja krüptoon. Kuidas nende tähistusi lugeda?

  • He
  • H
  • O
  • Heelium
  • Vesinik
  • Hapnik

Isotoobid

Kuigi neutronitel pole laengut, on neil aatomituumas oluline roll. Nad paiknevad positiivselt laetud prootonite vahel, mis muidu tõukuksid tugevamalt ja aatomituum ei püsiks koos. Erinevalt prootonitest võib kindla keemilise elemendi aatomi­tuumas olla erinev arv neutroneid ning neid ei pruugi olla tuumas prootonitega võrdselt. Näiteks pole universumis kõige levinumal vesiniku­aatomil ühtegi neutronit, samas võib leida ka 1 või 2 neutroniga vesiniku­aatomeid, Ühe keemilise elemendi erineva neutronite arvuga aatomeid nimetatakse isotoopideks. Mida enam on aatomis neutroneid, seda enam on aatomis tuuma­osakesi ja seda suurem on selle aatomi mass.

Isotoobid on sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid.

Elemendil vesinik (H) on kolm isotoopi: neil kõigil on 1 prooton, ent erinev arv neutroneid.

Neutronite arv võib mõjutada aatomite püsivust. Näiteks on uraani­aatomil teada 6 looduslikku isotoopi. Neist tuuma­kütusena kasutatakse 235 tuumaosakesega (92 prootonit, 143 neutronit) uraani­aatomeid, kuna need on võimelised lagunema üsna kergelt, kutsudes esile ahel­reaktsiooni, mille tulemusel vabaneb suures koguses energiat.

Uraan-235 tuumade eripära seisneb selles, et kui tuumad on kord juba lõhustuma hakanud, saab see jätkuda ka ilma väljast saabuvate neutroniteta: protsessis vabanenud neutronid põhjustavad juba järgmiste uraan-235 aatomite lagunemist.

Uraan-235 tuuma lagunemine.

Mõtle

Kuidas saab leida isotoobi neutronite arvu? Mitu neutronit on 238 tuuma­osakesega uraani isotoobil?

Kindla arvuga aatomeid nimetatakse keemiliseks elemendiks.

Sama keemilise elemendi erinevaarvuga aatomeid nimetatakse isotoopideks.

  • 17 prootonit, 19 neutronit, 17 elektroni
  • 17 prootonit, 19 neutronit, 18 elektroni
  • 17 prootonit, 20 neutronit, 17 elektroni
  • 16 prootonit, 17 neutronit, 16 elektroni

Lisalugemine

Kangekaelne fluor

Keemiliste elementide avastamise, uurimise ja nimetuste andmise ajalugu on täis põnevaid juhtumeid. Fluori olemas­olust elemendina oldi aasta­kümneid teadlikud, kuid keegi ei suutnud seda 70 aasta jooksul puhta ainena eraldada. Prantsuse keemik ja apteeker Henri Moissan oli aga väga järje­kindel ning pärast paljusid katsetusi ja mürgitusi õnnestus tal fluor 1886. aastal esimest korda eraldada. Ta proovis ka tehislikku teemanti valmistada, kuid avastas hoopis räni­karbiidi, mida kasutatakse täna­päeval auto­pidurites ja elektroonikas. Mitmete saavutuste eest pälvis Moissan aastal 1906 Nobeli keemiapreemia.

H. Moissan eraldas esimesena fluori puhta ainena.

Põnevad elemendid

Keevitajad kannavad töötades maski, et kaitsta oma nägu ja silmi kiirguse eest. Maski kaitse­klaasi tegemiseks kasutatakse praseodüümi (Pr) ja neodüümi (Nd) segu. Selline klaas ei lase infrapuna­kiirgusel silmi kahjustada.

Keevitades kantakse maski, mille kaitseklaasi tegemisel on kasutatud praseodüümi ja neodüümi.

Antimon (Sb) ja selle ühendid on mürgised. Enne nende mürgisuse avastamist kasutati antimoni kosmeetikas ja meditsiinis. Näiteks 3000 eKr kasutasid vanad egiptlased antimoni­mineraali sebatiiti silmade meikimiseks. Keskajal kasutati antimonist kuulikesi kõhu­kinnisuse ravis. Kusjuures kuulike läbis organismi muutumatult, see pesti puhtaks ja kasutati uuesti. Kuna tegemist oli haruldase metalliga, siis tavaliselt pärandati see edasi.

Sebatiit on antimonimineraal.

Ma tean, et

  • Keemiline element on kindla prootonite arvuga aatomite liik.
  • Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
  • Isotoobid on sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid.

Jätan meelde!

Küsimused ja ülesanded

  1. Uuri internetist, mille järgi on oma nime saanud keemilised elemendid fosfor ja gallium. Kuidas nende tähiseid lugeda?
  2. Millise aatomi koostisosa arvu muutumisel muutub keemiline element?
  3. Milline aatomi ehitusosa määrab aatomi isotoobi?