Evald Aav

Esimene eesti rahvuslik ooper „Vikerlased“ valmis 1928. aastal. Ooperi helilooja Evald Aav käsitleb lavateoses 12. sajandil toimunud muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna linna hävitamist. Ajalooliste sündmuste taustalareneb tegelaste Juta ja Ülo armastuslugu. Kuigi helilooja pole otseselt rahvaviisi kasutanud, annavad tegelaste juhtmotiivid, aariate meloodia­rikkus ja karge harmoonia selgelt tajutava rahvusliku värvingu. Ooper sai kiiresti populaarseks ning seda mängitakse tänapäevalgi.

Evald Aav (1900–1939) – helilooja, koorijuht ja muusikaelu edendaja – sündis Tallinnas üsna tagasihoidlikes tingimustes elanud töölisperre ja jäi varakult orvuks. Seetõttu pidi ta ise elatist teenima ja õppima õhtukoolis. Armastus muusika vastu ja kõlav tenorihääl viisid 16-aastase Evald Aava Estonia ooperikoori. Töö kooris võimaldas tutvuda ooperipartituuridega ning teatri igapäevaeluga, millest saadud teadmisi ja kogemusi kasutas Aav oma hilisemas loomingus. Õpingud 1919. aastal avatud Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis lisasid professionaalset meisterlikkust.

Peale ooperi on Evald Aav loonud umbes 50 koorilaulu segakoorile ja meeskoorile, millest osa on saanud tuntuks tänu ettekannetele laulupidudel, näiteks Anna Haava sõnadega patriootiline ja kontrastiderikas „Põhjamaa lapsed“. Aava muusikat iseloomustab tugev eestipärasus, lihtsus, põhjamaisus ja jõulisus. Silmapaistev oli Aav orkestrite ja kooride juhina ning laulupidude dirigendina.