Legendaarne Gustav Ernesaks on koorimuusika kõrval loonud ka viis ooperit, millest tuntuim on „Tormide rand“ (1949). Teos põhineb Eesti ajaloo ainetel, millest koostas libreto eesti kirjanik Juhan Smuul. Ooper jutustab Hiiumaa mereröövlist, krahv Ungern Sternbergist. Laevade randa meelitamiseks kasutas krahv valetuletorni. Ungru krahvi kuritegude paljastamise kõrval jutustab Ernesaks pärisorja Leemeti ja rannaneiu Malle armastuse loo. Eriti kiidavad kriitikud ooperi häid kooristseene.
 | ||
Kuulake kõrtsistseeni Gustav Ernesaksa ooperist „Tormide rand“ ja arutlege, milles seisneb selle rahvuslikkus. Nimetage solistide hääleliigid.
Gustav Ernesaks (1908–1993) – helilooja, koorijuht ja pedagoog sündis Harjumaal Peningi vallas. Muusikuteed alustas Ernesaks üpris hilja, alles 15-aastaselt, kui asus Tallinna konservatooriumisse orelit ja klaverit õppima, kuid valis uute erialadena hoopis muusikapedagoogika ja heliloomingu. Suurema osa Ernesaksa teostest moodustavad umbes kakssada koorilaulu, millest kuulsaim on Lydia Koidula tekstile loodud „Mu isamaa on minu arm“ – laulupidude mitteametlik hümn. Muusikaõpetajana koolides töötades innustas Ernesaks oma sütitava olekuga lapsi koolikoorides laulma. Gustav Ernesaksa teatakse ka Laulutaadi nime all, sest ta oli aastakümneid laulupidude üldjuht.
Ernesaks oli ka kirjamees – tema sulest on ilmunud viis raamatut, milles kõigis kajastatakse huvitavalt omaaegset kultuurielu ning valutatakse südant eesti kooriliikumise ja laulupidude traditsiooni jätkumise pärast. Üks põnevamaid on taskuformaadis „100 rida“, mis sisaldab üleskutseid laulupeo lauljatele, pillimeestele ja kuulajatele.
