Raimo Kangro

Vello Toomemets 1980. aastal Vanemuises lavastatud Raimo Kangro/Andres Valkoneni rokkooperis „Põhjaneitsi“

klb.ee/1k

Kuulake katkendit Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperist „Põhjaneitsi“ ning võrrelge klassikalist ja rokkooperit.

Erakordselt pikk nimistu, üle kümne, on eri žanrites humoorikaid lavateoseid Raimo Kangrol, millest üks – rokkooper „Põhjaneitsi“ (1980) – on esimene omataoline eesti muusikas. Kaunite meloodiatega lavateos on kirjutatud koos levimuusik Andres Valkoneniga. Laval oli nii sümfooniaorkester kui ka rokkansambel. Nõukogude ajast tingituna sisaldas rokkooper rohkelt allteksti ja sümboleid. Riigivastane süžee tekitas eriti vabadust ihkavate noorte hulgas tohutu huvi. Rokkooperi aluseks on Karlis Skalbe muinasjutt „Põhjaneitsi“, millele Andres Jaaksoo tõlke põhjal tegi libreto poetess Leelo Tungal. Rokkooperi pea­tegelased on Noormees ja teda armastav Prohveti tütar Mutik. Noormehel on omakorda soojad tunded Põhjaneitsi vastu, kes eksisteerib vaid tema fantaasiates. Põhjaneitsi partiid esitab rokkooperis lavatagune hääl.

Raimo Kangro

Raimo Kangro (1949–2001) – helilooja, pedagoog ja muusikaelu korraldaja – sündis Tartus. Ta õppis Tartu Muusikakoolis klaveri erialal ja hiljem Tallinna konservatooriumis heliloomingut. Peale lavamuusika on tema loomingus oluline koht instrumentaal- ja vokaalmuusikal.