Jõuluvanade teine kokkutulek

Paljudes maades on jõuludega seotud põnevad rahvakultuuri traditsioonid. 7. klassi õpikus „Muusikamaa lood“ tulid kokku Saksamaa, Soome, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Brasiilia ja Mehhiko jõuluvanad. Sel õppeaastal tutvustavad oma maa jõulu­kombeid Türgi, Hiina, India, Norra, Jaapan ja Austraalia.

Enamikus kristlikes riikides on jõulud ametlik püha, kuid on ka maid, kus jõulude pidamine on keelatud. Viimaste näiteks on budistlikud või islamimaad. 2023. aasta statistika järgi on ligi kolmandik maailma inimestest kristlased.

Türgis, Antalya provintsis asub üks piirkonna tähtsamaid vaatamis­väärsusi – Püha Nikolause kirik. Oma nime sai kirik laste, meremeeste, kaupmeeste ja pagarite kaitsepühakuks nimetatud piiskopi järgi. Tänu suurele südamele ja lahkele meelele sai Nikolausest jõuluvana prototüüp. Piiskopile on püstitatud kiriku kõrvale skulptuur, kus teda kujutatakse kingi­kotiga laste keskel. Püha Nikolause mälestuspäeva tähistatakse 6. detsembril, mis on eesti rahvakalendris nigulapäev. Igal aastal jõulude ajal kogunevad usklikud üle kogu maailma osa saama Püha Nikolause kirikus peetavast teenistusest. Tseremoonia ees­märk on ühendada eri usutunnistusega inimeste arusaamu inimlikkusest ja vennalikkusest.

Eesti heliloojal Arvo Pärdil valmis tellimustööna kooriteos „O Holy Father Nicholas“ („Oo, püha isa Nikolaus“). Teos on pühendatud New Yorgis 2001. aasta 11. septembri terrori­rünnakutes hävinud ning nüüdseks taasavatud Püha Nikolause kiriku avamisele. Esiettekanne toimus USA-s 2021. aastal.

Türgi on küll moslemimaa, kuid suur osa elanikkonnast on omaks võtnud maailmas laialt levinud kristlike jõulude ja uue aasta vastuvõtmise kombestiku. Suurtes linnades toimuvad uhked üritused, kaubanduskeskustes võib näha hiiglaslikku jõuluvana kuju, kaunistatud kuuske, valgest paberist volditud lumehelbekesi ja punaseid kingisokke. Türgi jõuluvana nimi on Noel Baba.

Hiinas elavate väheste kristlaste jaoks on detsember üpris vastuoluline aeg, kuna maa kultuuritraditsioonides ei peeta jõule ega tähistata Euroopa kalendri järgi aastavahetust. Kuigi riigi valitsus andis 20. sajandi lõpus loa jõulude pidamiseks, on toimuv pigem jõulutraditsiooni kommertslik väljendus. Pühadeks tuuakse tuppa kunstkuused, mida ehitakse litrite, värviliste paberkettide, laternate ja lilledega. Jõulupuud nimetatakse Valguse Puuks.

Jõulutoit on sümboolse tähendusega, näiteks pikad nuudlid tähendavad pikka elu, kana tähendab edu, ning mõlema toidu korraga pakkumine – pere ühtekuuluvust. Magustoiduks valmistatakse riisist ja kaheksast erinevast puuviljast või pähklist „Kaheksa riisiaaret“.

Hiina jõuluvana Shen Dan Lao Ren, kes välimuselt sarna­neb meile tuntud jõuluvanaga, kannab pikka habet, punast, sinist või valget pikka mantlit ja viltsaapaid. Shen Dan Lao Ren sõidab ringi toreda eesli seljas ja täidab ülesriputatud jõulusokke kingituste ja maiustustega. Hiinlased on kindlad, et nende jõuluvana on tark ja osav, sest ta järgib filosoof Konfutsiuse ideid ning valdab võitluskunste.

Kogu Hiina rahva jaoks on tähtsaim 21. jaanuari ja 20. veebruari vahel algava uue aasta vastuvõtmise traditsioon. Pidustused kestavad 15 päeva ja lõppevad laternafestivaliga, mil taevasse lennutatakse tuhandeid värvilisi paberlaternaid.

Hiina kalendri astroloogiline ring koosneb kaheteistkümnest aastast, mis kannavad loomade nimetusi – rott, härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga.

hindikeelne: Krisamas kee shubhakaamanaen!
​[´kri´samas kii ´šuba´kaamanaen]

Jõulud on Indias riiklik püha, mida peetakse 25. detsembril. Selleks ajaks kaunistavad India kristlased oma kodud, aga kuuskede asemel ehivad nad hoopis banaani- või mangopuid. Samuti riputatakse üles pisikesi õlilampe, mille külge seatakse punaseid lilli.

Hoolimise märgina pakuvad naabrid ja sõbrad üksteisele maiustusi ja suupisteid, mis on valmistatud põlvest põlve edasi antud retseptide järgi – eriti populaarsed on martsipani- ja pähklimaiused. Jõulud on aeg, mil veedetakse aega perega ja käiakse kirikus.

Jõululõunaks pakutakse röstitud kalkuniliha, küpsetatud köögivilja ja traditsioonilisi karritoite, magustoiduks kihilist riisipudingut. Jõuluvanakostüümis ja -maskis jõuluvana sõidab India lastele kingitusi jagama hobustega. Jõulukinke saavad kõik, tänu heategevuslikule algatusele ka vaesed inimesed.

Mõni päev enne jõuluõhtut kaunistavad norralased majad pärgade, tähekeste ning päkapiku- ja inglikujukestega, toovad tuppa kuusepuud ning küpsetavad piparkooke. Norras järgitakse senini viikingite vana tava: pimedal jõuluõhtul riietuvad norra lapsed spetsiaalselt valmistatud kostüümidesse, nagu eesti lapsed mardi- ja kadripäeval, ning käivad majast majja ande kogumas. Peategelane on sarnaselt eestlaste näärisokuga maskeeritud kitseks või sokuks. Jõuluõhtul, 24. detsembril, toimub kodus või sõprade juures pidulik õhtusöök, mis kestab hilisööni.

Suurt rõhku pannakse traditsioonilistele jõuluroogadele – marineeritud tursk, küpsetatud searibi, kuivatatud lambaribi, kalkuni- või seapraad ning riisipuder suhkru, kaneeli ja võiga. Pudrupotti peidetakse mandel, mille leidja võidab martsipanist põrsa.

Jõuluõhtul toob igale lapsele kingituse jõuluvana Julenissen. Täiskasvanutele pannakse kingid kuuse alla ööl vastu 25. detsembrit. Kingituste jagamisel on jõuluvanale suureks abiks nähtamatu päkapikk Nissen, keda usutakse toovat majja jõukust ja rõõmu.

Enamikule jaapanlastele, nagu ka Hiina, India ja Türgi elanikele, on jõulud ilmalikud ning nende keskmes on lapsed. Jaapanis ei ole jõulud ametlik riigipüha, kuid siiski ehitakse linnad ja kodud jõulukaunistustega. Kuuskedele riputatakse väikeseid mänguasju, populaarseim kaunistus on origami tehnikas valmistatud rahu sümboliseeriv luik.

Jaapanis on koguni kaks jõuluvana: iidsest traditsioonist pärit Segatsu-san („uue aasta härra“) ja nüüdisaegne Oji-san [odzi´ san] („härra Onu“). Segatsu-san kannab jaapanipärast kaunist kimonot ja käib „kuldnädalaks” nimetatud seitsmel päeval enne uusaasta pidustusi inimestele edu ja rikkust soovimas. Kingitusi ta ei too, isegi maiustusi mitte. Tänapäeval ootavad lapsed rohkem kaasaegset Oji-sani, kes jagab ohtralt kingitusi.

Kodude ette on kombeks ehitada männiokstega kaunistatud bambusest väravad, läbi mille peaks saabuma jõuluvana.

Igal kuldnädala päeval toimuvad perekesksed pidustused, söögilaual on tatrajahust nuudlid, grillkana ja joogiks soe sake, magustoiduks maasika-vahukooretort. Lapsed panevad selga uued riided, et olla saabuval aastal terved ja edukad. Kuldnädala ajal mängitakse ka sulgpalli-sarnast mängu, osaletakse jõulu­näidendites, meisterdatakse lumest kujukesi ning lennutatakse tuulelohesid. Ööseks peidavad lapsed padja alla purjekate pildid, lootes seitsme õnnejumala meritsi saabumisele. Jaapani mütoloogia õnnejumalatest on talismanina populaarseks saanud taskupühakuteks nimetatud netsuke’d – miniatuursed puust või elevandiluust kujukesed, millel usutakse olevat hea mõju omanikule.

Jõuluaeg algab Austraalias juba novembri keskel suurejoonelise paraadiga, millest osavõtjad sõidavad kaunistatud platvormidel mööda peatänavaid, pealtvaatajad aga sätivad ennast piknikute pidamiseks ja õhtuse ilutulestiku vaatamiseks muruplatsidele. Austraalia jõulusümboliks on nii ehtsad kuusepuud, mis on rikkalikult kaunistatud, kui ka täispuhutavad kunstkuused. Kombe kohaselt kogunetakse 24. detsembril perekonniti, et laulda küünlatule valgel koos traditsioonilisi jõululaule.

Austraalias on tavaliselt jõulude ajal väga palav – ligi 30 kraadi. Ei ole haruldane, kui jõululõuna peetakse keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Toidud on valdavalt külmad: lihalõigud, puuviljad ja Austraalias populaarne magustoit Pavlova kook. Õhtul on kodudes jõululaual kalkuni- või seapraad ja liha­pirukad. Magustoiduks pakutakse ploomipudingit, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis usutakse leidjale õnne toovat. Esimesel jõulupühal külastavad austraallased sugulasi ja tuttavaid ning käivad koos rannas.

Pärast sööki saabub kauaoodatud kingituste jagamise ja avamise aeg. Santa Claus võib ilmuda laste juurde surfilaual kalipsos, peas aga peab tal kindlasti olema valge karvase äärega punane müts.