Indoneesia. Gamelani kõlades Bali

Indoneesia Vabariik asub Kaug-Ida, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida kaubateede ääres ning koosneb ligikaudu 17 500 saarest. Suhtluse tõttu paljude rahvastega mõjutavad maa kultuuritavasid paljud religioonid, näiteks islam, hinduism ja budism. Ametlik keel on indoneesia keel. Indoneesia on rahvaarvult maailmas neljas – 2023. aasta andmetel elas seal umbes 280 miljoni inimest. Vabariigi pealinn on Jaava saare looderannikul asuv Jakarta [dža´karta].

Esimesed elanikud, väikesekasvulised, tumedanahalised kräsupäised inimesed, tulid Indoneesiasse umbes 2000 aastat eKr, kui merevee tase oli madalam ja ülejäänud Aasia maadega ühendas piirkonda sild. Varased näited arhitektuurist on 7. sajandil ehitatud candi’d – püramiidja katusega templid, mida kaunistavad figuuridega portaalid. Islami võimuletulekuga 15. ja 16. sajandil langesid hiiglaslikud templikompleksid varemetesse.

17. sajandi alguses tungisid Indoneesiasse hollandlased ja kehtestasid osas piirkondades oma koloniaalvõimu, mis laienes 19. sajandil veelgi. Vallutajad kehtestasid rikastumise eesmärgil sundviljeluse, mille järgi pidid kohalikud põllumehed kasvatama muu hulgas suhkruroogu, kohvipuid, teepõõsaid ja tubakat.

20. sajandi alguses hakkasid hollandlased rajama koole ning paigutama raha tervishoiuteenustesse. Kuigi nende pingutused ei jõudnud enamikuni indoneeslastest, sai siiski teatav osa rahvast korraliku hariduse ning hakkas nõudma oma õigusi ja iseseisvumist, mis teostus alles 1949. aastal.

Indoneeslaste kultuur on mitmenäoline – teatakse ligi 1300 etnilist rühmitust, kellest igaühel on oma kombed ja kultuuriväärtused.