Unenägude ajast sündinud Austraalia

Austraalia, pindalaga 7 692 000 km², suuruselt kuues riik maailmas, asub samanimelisel mandril Lõunapoolkeral, Tasmaania saarel ja väikestel lähisaartel. Üle 25 miljonist elanikust rohkem kui 90% moodustavad peamiselt briti või iiri päritolu asukad, põliselanikke ehk aborigeene on umbes 2% rahvastikust. Ametlik keel on inglise keel. Riigi pealinn on sisemaal asuv Canberra.

Teadlased on leidnud Austraalia mandrilt viiteid kümnete tuhandete aastate tagusele asustusele, ent põlisasukate ajalugu ütleb: „Me oleme olnud siin aegade algusest“. Vastavalt uskumusele põhineb elu müütilisel Unenägude ajal, mil üleloomulike võimetega esivanemad laulsid ringi rännates elule ümbritseva maailma. Siiani katavad Austraaliat laulujoonteks nimetatavad esivanemate rajad, kuna käijad olevat puistanud oma jalajälgedesse sõnade ja viiside ridu. Põlisasukad suudavad mööda laulujooni liikudes maastikul orienteeruda ilma kaardita, sest lauldes ja isegi kuulates teatud helikõrgusel ja kindla rütmiga viise, tunnetavad nad maamärke. Just nagu eesti regilaulus, mida lauldes või kuulates tekib samuti tunne, nagu osaleksid ise kirjeldatavas tegevuses.

Aborigeenide usurituaalide keskmes on Unenägude ajast, samuti tänapäevasest elust kõnelevad laulud ja tantsud ning pühad esemed. Põliselanike kombestikust on tähelepanuväärsem korroborirituaal – laulude ja pillimuu-sika saatel tantsuetendus. Selles jutustatakse hõimu müütilisest ajaloost või imiteeritakse pühasid loomi ja linde, näiteks kängurut, emut ja kookaburrat. Omal ajal võis ritu­aal hõlmata sadu lauljaid ja tantsijaid. Kehamaalingutega osalejad olid kaunistatud sulgede ja haljaste okstega, mis usuti andvat nende lauludele ja tantsudele veelgi võimsama väe. Tegevust juhtis eeslaulja, kellele vastas järellauljatena kogu suguharu.

Rituaalide saateks mängitakse erinevaid PILLE, näiteks löökpillidest käristeid, kõlapulki, trumme, aga ka jahirelvana tuntud puidust või luust bumerange. Bumerangidega tekitatakse heli sarnaselt kõlapulkadele, kuid kuna bumerangid on suuremad kui kõlapulgad, on ka heli madalam ja sumedam. Rikkalikult kaunistatud trumme valmistatakse roomajate nahaga kaetud õõnsatest puuhalgudest.