Austraalia löökpillid
Rituaalide saateks mängitakse erinevaid PILLE, näiteks löökpillidest käristeid, kõlapulki, trumme, aga ka jahirelvana tuntud puidust või luust bumerange. Bumerangidega tekitatakse heli sarnaselt kõlapulkadele, kuid kuna bumerangid on suuremad kui kõlapulgad, on ka heli madalam ja sumedam. Rikkalikult kaunistatud trumme valmistatakse roomajate nahaga kaetud õõnsatest puuhalgudest.
Austraalia puhkpillid
Puhkpillidest on rannikualadel valmistatud tühjadest merikarpidest flöödid, millesse erinevate helikõrguste mängimiseks uuristati kõlaavad.


Kõige püham pill Austraalia põlisrahvaste muusikas on didgeridoo [´didžeri´duu] – pikk kummipuu või eukalüpti puidust puhkpill. Seda valmistatakse termiitide poolt õõnestatud ja puupulga või kuuma söega puhastatud puutüvest. Suuremaid pille mängides toetatakse pilli jämedam ots maapinnale, samal ajal pilli peenemast otsast sisse puhudes. Tekkiv kõla on madal, sumisev, monotoonne ja dünaamiliselt vahelduv. Didgeridoo-mängija püüab võimalikult täpselt jäljendada loodusest kuuldud loomade ja lindude hääli, näiteks käppade tatsumist ja tiibade laperdamist. Didgeridoo ja rütmipillide saatel „öeldud“ lauludes minnakse tagasi Unenägude aja esivanemate elutarkade lugude juurde
![]() |
Kuulake didgeridoo’d ja iseloomustage pilli kõla. Meenutage mõnd õpitud pilli, millega seda võrrelda.
Tjuringa
Põnev pill on veel nööri otsas viibutatav puidust umbes 35 x 6 cm suurune plaat ehk tjuringa [tšu´ringa], mis keerutamisel tekitab madalat, vurrile sarnast häält. Kuna heli kostab paljude miilide taha, kasutati tjuringa’t sidepidamisvahendina.

Lehepill
Kummipuu lehest valmistatud lehepilliga saab matkida linnuhääli või mängida pikemaid meloodiaid. Heli tekib, kui hoida lehte nimetissõrmega vastu alumist huult ja puhuda üle lehe serva.
![]() |
Vaadake ja kuulake lehepillimängijat ning arutlege, kuidas ta erinevaid helikõrgusi tekitab. Võrrelge Austraalia lehepilli Eesti sarnase kõlaga pilliga.
![]() | TV Ülesanne 43 |