RAHVALAULUD on seotud igapäevaste toimetustega, seega kohtab eskimote folklooris nii jahi- ja kalapüügi- kui ka hällilaule Sageli puuduvad sõnad, lauldakse ühel silbil, kasutades sujuvaid üleminekuid ühelt helikõrguselt teisele, samuti karjeid ja sosinaid. Laulude saateks mängitakse enamasti raamtrumme.
Kui mehed olid kalal või jahil, jäi naistel aega meelelahutuseks – näiteks lauldi iseloomuliku käriseva häälega katajjaq’e ehk kurgulaule. Pigem on see hingamismäng kui laul, mida esitatakse kahekesi, näod vastamisi, teineteisel küünarnukkidest kinni hoides. Sel ajal kui üks välja hingab, hingab teine sisse. Kes esimesena naerma hakkab, on kaotaja. Heli tekitamisel kasutatakse tähenduseta silpe, mida esitatakse häälega või sosinal, püüdes jäljendada loodushelisid – näiteks loomade häälitsusi, voolavat vett.
 | ||
Vaata, kuula ja proovi koos kaaslasega esitada katajjaq’i ehk kurgulaulu.
 | TV Ülesanne 54 | ||
