A
- aaria – instrumentaalsaatega soololaul; vokaalnumber ooperis või muus suurvormis
- akord – kolmest või enamast helist moodustub kooskõla
- akustika – õpetus heli tekkimisest, levimisest ning ruumi kõlaomaduste reguleerimisest
- ansambel – vähemalt kahe instrumentalisti või laulja kooslus
- arranžeerija – heliteose seadja eri koosseisudele
- avamäng – muusikaline sissejuhatus orkestri esituses ooperi- või balletietenduse alguses
- avangardism – 20. sajandil uudsetel väljendusvormidel põhinev kunstiliik, mida iseloomustab protest ühiskondlike arvamuste ja normide vastu
B
- baleriin – balletitantsijanna
- balletitantsija – meestantsija
- ballett – muusikaline lavažanr, milles on ühendatud instrumentaalmuusika, kirjandus ja kujutav kunst, ning sisu antakse edasi tantsu kaudu
- bel canto – voolav, kandev, virtuoosliku tehnikaga laulmisviis
- burdoon – meloodiapillil pikalt kestvad helid
D
- Da Capo al Fine – korrata muusikalõiku algusest sõnani Fine – „lõpp”
- džäss – 19. sajandil Ameerika Ühendriikides sündinud improvisatsiooniline muusikastiil
- dünaamika – helitugevus ja selle muutumine
H
I
- improvisatsioon – muusikapala loomine esitamise protsessis
- interpreet – heliteose esitaja ja tõlgendaja
J
- JO=B – B-duur või g-moll helistiku märkimise viis, kus JO asub noodijoonestiku esimese alumise abijoone all ehk b-noodi kohal, helistiku tunnuseks
- JO=C – C-duur või a-moll helistiku märkimise viis, kus JO asub noodijoonestiku esimesel alumisel abijoonel ehk c-noodi kohal
- JO=D – D-duur või h-moll helistiku märkimise viis, kus JO asub noodijoonestiku esimese joone all ehk d-noodi kohal, helistiku tunnuseks on võtmemärgid fis ja cis
- JO=Es – Es-duur või c-moll helistiku märkimise viis, kus JO asub noodijoonestiku esimesel joonel ehk es noodi kohal, helistiku tunnuseks on võtmemärgid b, es ja as
- JO=F – F-duur või d-moll helistiku märkimise viis, kus JO asub noodijoonestiku esimeses vahes ehk f-noodi kohal, helistiku tunnuseks on võtmemärk b
- JO=G – G-duur või e-moll helistiku märkimise viis, kus JO on noodijoonestiku teisel joonel ehk g-noodi kohal, helistiku tunnuseks on võtmemärk fis
- juhtmotiiv – ooperi tegelasi iseloomustav meloodialõik
K
- kast – Ühiste tavade ja käitumisnormidega ning ühiskonnas kindla positsiooniga inimrühm
- kaver – (ingl cover – „kate, pakend“) muusikapala algversioonist tehtud uus variant
- kompositsioon – teose ülesehitus, looming
- kordeballett – balleti rühma- ja massiosi esitavad tantsijad
- koregraafia – liikumise ja tantsu seaded
- koreograaf – tantsude looja ja tantsuetenduste seadja
L
O
- oktav – kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik
- ooper – muusikaline lavažanr, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus ja kujutav kunst ning sisu antakse edasi lauldes
- ooperipartituur – ooperi orkestri- ja vokaalpartiide koondnoodistik
- orkestratsioon – heliteose seadmine orkestri või instrumentaalansamblile
P
- partii – pillile või häälele kirjutatud mitmehäälse heliteose osa
- partituur – pilli- või häälepartiide koondnoodistik
- pentatoonika – viiest helist koosnev pooltoonideta helirida
- plektron – luust, plastist, harvem metallist õhuke plaadike; rõngakujuline terava otsaga ja sõrme ümber pandav ese näppekeelpillide keelte tõmbamiseks
- priimabaleriin – balletitrupi esitantsijatar
R
- regilaul – eesti vanem rahvalaul
- resonaator – (ld resonare – „vastu kajama“) keha, mis kaasa võnkudes võimendab tekitatud heli
S
- sümfoonia – tavaliselt neljaosaline heliteos sümfooniaorkestrile
- sümfooniaorkester – keel-, puhk- ja löökpillimängijatest koosnev suur muusikute kollektiiv
- sümfoonik – sümfoonilise muusika looja
- sümfooniline poeem – sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline programmiline heliteos
- sünesteesia – nähtus, kus ühe meele teadlik kasutamine kaasab tahtmatult teised meeled
- süžee – sündmuste järjestus: sissejuhatus, teema arendus, kulminatsioon, lõpetus
T
- tintinnabuli (ld „kelluke“) – helilooja Arvo Pärdi ainulaadne muusikastiil, mis sulandab tervikuks meloodia- ja kolmkõlahelid
- tämber – kõlavärv
