Autor ja looming
Me kõik oleme loojad. Iga inimene võib fantaseerida, leiutada ja välja mõelda mida iganes. Looja ehk autor teeb oma loomingu ka teistele tajutavaks. Ta kasutab selleks sobilikke vahendeid, nt sõnu, värve, liigutusi, toiduaineid või hoopis rauda, kive, plasti, puitu või mõnda muud materjali. Sellega võtab autor endale teatud riski. Kui tema väljamõeldu on üliandekas ja meeldib paljudele, siis tahavad nad seda ka oma sõpradele jagada. Kui see loometöö on mõni nutikas masin, pole seda kuigi lihtne järele teha. See-eest internetti üles pandud luuletuse, pildi, filmi või laulu jagamine on lihtne.
- Mis väljamõeldisi võib kaitsta autoriõigusega? Vaata ka autoriõiguse seaduse § 4 nimekirja. Kas näiteks kindamuster on looming?
Autoriõigus
Autoriõigus on looja õigus nõuda, et tema teost kasutataks nii, nagu tema on seda ette näinud, ja et seda tehes viidataks alati autorile. Mitte keegi teine ei tohi seda teost enda omaks nimetada. Nii näiteks ei tohi keegi esitada Leelo Tungla luuletusi enda nime all või võtta internetist materjali oma referaatide jaoks ilma täpsele allikale ja autorile viitamata. Niipea kui jätad autorile viitamata, on tegemist plagiaadi ehk loomevargusega ning see on keelatud.
Autoriõigusega käib kaasas ka õigus oma loomingu eest tulu saada. Autor või tema esindaja võib seada tingimused, kuidas tohib teost kasutada. Näiteks võib autor teose avaliku ettekandmise eest autoritasu küsida või lubada tootjal teost (arvutiprogrammi, laulu, teksti vms) toota ja levitada.
Tehnoloogia võimaldab meil tänapäeval uuele muusikale kergemini ligi pääseda ja seda ka sõpradega jagada. Mõnda sõprade soovitatud failivahetusprogrammi kasutades ei pruugi sa tulla selle pealegi, et tegu on ebaseadusliku tegevusega. Kuid alati tuleb lähtuda austusest autori vastu. Kuni sinu tegevus on autori suhtes lugupidav, st sa viitad korrektselt autorile, refereerid õigesti, ei kasuta teost autori kavatsuste vastaselt ega tulu saamiseks, siis ei eksi sa kehtivate seaduste vastu.
Lugupidavalt tuleb suhtuda ka iseendasse kui autorisse. Oma loomingut (fotosid, tekste, nalju, videoid, muusikat) internetti üles laadides tuleks silmas pidada sedagi, et kõik kasutajad ei pruugi ausad olla. Üleslaaditud materjali ja selle levikut ei saa me enamasti kontrollida ning autoriõigusi on raske kaitsta.
- Kui mingi info väärib kasutamist, on ka selle autor väärt äramärkimist. Millised viitamise reeglid kehtivad teie koolis? Kuidas viidata kirjalikele allikatele või internetiallikatele?
- Muusikud tahavad oma loominguga raha teenida. Ka muusikatööstus tahab kasumit saada. Muusikasõbrad tahavad aga kuulata head muusikat mõistliku hinnaga. Arutage klassis, kuidas neid vastuolulisi soove ühendada. Kelle huvid on riivatud, kui muusika on internetis vabalt kättesaadav? Kelle huvides tuleb muusika kuulamise eest maksta?
- Mis juhtuks, kui autorid peavad kogu oma loomingu (tekstid, muusika, arvutiprogrammid jne) andma kõigile tasuta kasutada?
Estonicas kirjutatakse kahepaiksete kohta nii: „Kahepaikseid elab Eestis 11 liiki, neist 4 — rohu- ja rabakonn, harilik kärnkonn ning tähnikvesilik — on üldlevinud. Haruldased ja rangema kaitse all on läänerannikul elav kõre e juttselg-kärnkonn, Kagu-Eestis ja Piirissaarel kohatav rohe-kärnkonn ning harivesilik.”
Kummal viisil peaks Jaanus teksti oma referaadis kasutama?
- On teada, et kahepaikseid elab Eestis 11 liiki, neist 4 — rohu- ja rabakonn, harilik kärnkonn ning tähnikvesilik — on üldlevinud. Haruldased ja rangema kaitse all on läänerannikul elav kõre e juttselg-kärnkonn, Kagu-Eestis ja Piirissaarel kohatav rohe-kärnkonn ning harivesilik.
- Kahepaikseid elab Eestis 11 liiki, levinumad neist on rohu- ja rabakonn, harilik kärnkonn ning tähnikvesilik. Haruldasemad on kõre e juttselg-kärnkonn, rohe-kärnkonn ning harivesilik. (Allikas: www.estonica.org)
Ma tean, et...
- Kui sa kasutad kellegi teise teost, pead alati autorile ja algallikale viitama. Kui autori teost kasutatakse ilma tema nime avaldamata, on tegemist plagiaadiga ja see on keelatud. Ka teose müümine ilma autori loata on ebaseaduslik.
