Keha muutub

  • Kuidas murdeeas inimese keha muutub?
  • Kas kõik inimesed arenevad ühesuguses tempos?

Murdeiga

Inimese arengut jaotatakse perioodideks. Ühest perioodist teise mineku vahepeal on üleminekuaeg. Üleminekuaega lapseeast täiskasvanuikka nimetatakse murdeeaks ehk puberteediks. Murdeeas pole noor enam päris laps ega ka veel täiskasvanu, lapsest on saamas täiskasvanu. See on eriline aeg, mil inimese keha saab suguküpseks, st tüdrukutest saavad naised ja poistest mehed.

Murdeiga kestab mitu aastat, jäädes 9.–19. eluaasta vahele. Mõnel saabub murdeiga paar aastat varem kui teisel. Murdeea algus on seotud pärilikkuse, keskkonna, toitumise ning elustiiliga.

  • Seleta oma sõnadega, mis on murdeiga.
  • Jah, hakkab.
  • Ei hakka.

Hormoonid

Murdeeas toimuvaid muutusi põhjustavad hormoonid. Need on keemilised ained, mida sisenõrenäärmed (ajuripats, neerupealised jt) toodavad ja mida veri kehas laiali kannab. Igal hormoonil on kindel ülesanne.

Kuna murdeeas muutub keha kõige rohkem, hakkab noor ka oma välimusele ja kehaehitusele suuremat tähelepanu pöörama. Iga inimese keha on eriline ja areneb omas rütmis, omanäolisus on normaalne. Oma keha tundmine, usaldamine ja selle eest hoolitsemine aitab olla iseendaga rahul.

Olen parim just sellisena, nagu olen!
  • Tuleta meelde loodusõpetuse tunnis õpitut. Mis on hormoonid? Nimeta hormoonide ülesandeid.

Suguküpsus

Murdeeas hakkab laps arenema täiskasvanuks. Sel ajal toodab keha peale kasvuhormoonide ka suguhormoone, mis aitavad suguelunditel areneda ja küpsust saavutada. Suguline küpsus tähendab, et inimese keha on valmis järglasi saama. Kui inimene on bioloogiliselt, vaimselt ja sotsiaalselt küps, oskab ta täiskasvanuna ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning on piisavalt vastutustundlik, et saada emaks või isaks.

Muutused kehas

  • Kasv. Kiire kasv, mida nimetatakse ka kasvuspurdiks.
  • Kehakuju. Poisid ja tüdrukud hakkavad kiiresti pikemaks kasvama ja nende kehakaal tõuseb. Tüdrukute keha võtab naiselikumad vormid: kasvavad rinnad, kõhu- ja puusapiirkonda ning reitele koguneb rasvkude.
  • Suguelundid. Muutused suguelundites: tüdrukutel algab menstruatsioon, poiste keha hakkab tootma seemnerakke.
  • Nahk. Nahk muutub rasusemaks ja näonahale võivad tekkida vistrikud.
  • Juuksed. Juuksed muutuvad tihedamaks ja võivad minna rasusemaks.
  • Higinäärmed. Higinäärmete töö muutub intensiivsemaks, higistatakse rohkem ja higilõhn muutub tugevamaks.
  • Karvakasv. Nii poistel kui ka tüdrukutel kasvavad kaenla alla ja intiimpiirkondadesse karvad. Poistel hakkab habe kasvama.
  • Hääl. Poistel tekib häälemurre ning hääl muutub madalamaks. Tüdrukute hääl muutub sügavamaks.
  • Meelte tundlikkus. Meeled muutuvad tundlikumaks, st lõhnu ja maitseid tajutakse varasemast teravamalt.
Murdeeas on kasv väga kiire
Vistrikulise näonaha eest tuleb korralikult hoolitseda. Pese nägu igal hommikul ja õhtul ning ära puuduta nägu pesemata kätega. Vistrike pigistamine tuleks jätta kosmeetiku hooleks – valesti pigistatud vistriku kohale võib jääda arm
Murdeeas hakkab poistel habe kasvama

Aju on imeline!

Inimese ajus asuv hüpotalamus juhib keerukat ja väga täpset hormoonide eritumise masinavärki, st et ajuripats, kilpnääre, neerupealised jt näärmed vajalikul hulgal kindlaid hormoone eritaksid. Näiteks murdeeas paneb ta munasarjad ja munandid märgatavalt rohkem suguhormoone tootma (vt joonist).

Hüpotalamus reguleerib hormoonide eritumist

Kust saada murdeeaga seotud muutuste kohta nõu?

Noortele antakse tasuta nõu noorte nõustamiskeskustes üle Eesti. Sa võid ka ise internetist juurde lugeda või kui sa ei leia oma küsimusele vastust, saad ka e-kirja saata. Vaata lähemalt: www.seksuaaltervis.ee.

Hoolitse enda eest!

Selleks, et poisist saaks mees ja tüdrukust naine, peab hormoonide tasakaal väga täpselt paigas olema. Tähtis on murdeeas küllaldaselt magada, sest paljusid hormoone toodab keha vaid siis, kui inimene magab sügavalt. Samuti on vaja korralikult süüa: oluline on, mida, kui tihti ja kui palju süüa. Tervislik toit on väga tähtis, et hormoonid saaksid erituda ning keha saaks murdeeas toimuvaks kasvuspurdiks ja arenguks vajalikke toitaineid. Tähtis on ka piisavalt liikuda ja sporti teha. Organism on nagu masin, mis teenib meid vaid siis, kui selle eest hästi hoolitseda.

Ajal, mil inimene magab, on tema keha aktiivne: taastab energiavarusid ning toodab vajalikke hormoone. Osa hormoone saab keha toota vaid uneajal. Teadlased on leidnud, et teatud hormoonid erituvad kindlal ajal öösel. Seega pole oluline ainult see, kui kaua sa magad, vaid ka see, millal sa magad. Keskööks peaks inimene juba sügavalt magama
  • Tuleta meelde, milline on tervislik, st tasakaalustatud ja mitmekülgne, toit.
  • Miks tuleb piisavalt liikuda ja sporti teha?
  • Mis võib takistada noorel inimesel kehaliselt areneda ja kasvada?

Täisealiseks saamise kombed loodusrahvaste seas

Loodusrahvastel on kombeks korraldada katseid noortele, kes on jõudnud murdeikka või saanud täisealiseks. Nendega tõestavad noored oma valmisolekut hakkama saada täiskasvanu eluga. Näiteks peavad poisid näitama oma meisterlikkust jahipidamises, st nad peavad tõestama, et on füüsiliselt osavad, taiplikud ja oskavad valitseda oma tundeid (on kannatlikud ja koostöövalmid). Tüdrukud peavad näitama, et nad on valmis naiseks ja emaks saama, näiteks et nad on tasakaalukad ja tundlikud.

Masai hõimu noormehed Keenias
Lõuna-Aafrika Transkei hõimu tütarlaps nn üksinduse aega veetmas. Tüdruk peab telgis üksi 3–5 nädalat olema, sel ajal käivad vanemad naised talle õpetusi jagamas. See on osa pikemast tseremooniast, millega on seotud palju mitmesuguseid kombeid
  • Mis tähistab meie kultuuris noore inimese täiskasvanuks saamist?

Ma tean, et...

  • Lapseeast täiskasvanuikka üleminekut nimetatakse murdeeaks. Sel ajal saab inimese keha suguliselt küpseks.
  • Igal inimesel algab murdeiga oma ajal ja kulgeb omas tempos.
  • Murdeeas toimuvad muutused (kehas, emotsioonides) on seotud hormoonidega.