Suhted eakaaslastega
Murdeeas muutuvad suhted eakaaslastega üha tähtsamaks. Lapsena eelistavad poisid mängida poistega ja tüdrukud jällegi omavahel, kuid murdeeas hakatakse rohkem ka vastassugupoolega suhtlema. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu vastavalt mehelikule või naiselikule käitumisele.
Sõprussuhete kaudu saab noor tagasisidet iseenda kohta ja kogeb, kuidas teised murdeiga läbivad. Murdeealistele on omane ühelt poolt soov sarnaneda teistega (riietuses, sõnakasutuses), kuid teiselt poolt tahetakse eristuda ja olla omanäoline. Selleks, et kaaslaste tähelepanu püüda, võib mõni noor käituda kummaliselt, isegi sobimatult (nt veiderdada).
Ka on noored sageli enda suhtes ülearu kriitilised ja teevad vahel asju vaid selleks, et teistele meeldida. Kõik need ponnistused aitavad saavutada enesekindlust ja leida vastust küsimusele „Kes ma olen?”
Suhtlemist saab õppida vaid harjutades, st teiste inimestega suheldes. Seejuures tuleb usaldada iseennast ja austada teiste inimeste eripära. Iga inimene suhtub maailma omamoodi ja seda on põnev avastada. Mõne inimesega suheldes tunned end mugavamalt, teisega jälle mitte. Kõigi inimestega ei saagi ühtemoodi lähedane olla.
- Kuidas me saame aru, et inimene on täiskasvanu? Kas vanus on ainus märk, mis näitab, et inimene on saanud täiskasvanuks? Põhjenda.
- Mis näitab, et mõni noor on oma käitumiselt ja mõtteviisilt küpsem ning täiskasvanum kui teised?
- Millest võivad tekkida erimeelsused laste ja vanemate vahel?
- Mis olukorras oled sa tundnud, et vanemad ei mõista sind?
Charlie ja Ingo
[---] „Kuule, bro! Kui palju ma pean sulle seda veel ütlema? Sa ei näe halb välja!”
„Kas tõesti?” vastan ma. „Ja miks pole mul siis veel tüdrukut?”
„Aga sellel pole sinu välimusega mitte kui mingit pistmist! Sa vaata mind! Ma näen lahe välja ja mul pole samuti veel tüdrukut! Mida see meile ütleb?”
Pole aimugi. Seda, et Ingo kannatab suurushullustuse all? Mida ma mõnikord väga-väga kadestan. Ausõna. Kui palju kergem võib elu olla, kui sa oled täiesti veendunud, et sa näed lahe välja.
„Noh? Mida see meile ütleb?” kordab ta oma küsimust.
Ma kehitan õlgu.
„See ütleb meile seda, et sa peaksid lõpuks ometi lõpetama endale korrutamise, et sa näed halb välja! Sest see ei pea nimelt paika! Sa ei näe halb välja, sul on täiesti normaalne välimus!”
No tore. Ma olen siis täiesti normaalse välimusega. Vabandage väga, kui kaugele võib normaalsusega jõuda? Eriti veel sellise tüdruku juures nagu Leo?
„Aga täiesti normaalne ongi minu jaoks halb,” vastan ma tusaselt. „Kes see tahaks normaalne välja näha? Või olla? [---]”
Katkend Jochen Tilli raamatust „Charlie + Leo”, 2012
- Milles püüdis Ingo oma sõpra veenda?
- Mis sa arvad, miks on noored oma välimuse suhtes mõnikord liiga kriitilised?
Ma tean, et...
- Murdeeas muutuvad tähtsaks suhted oma eakaaslastega.
- Suheldes teiste inimestega saab inimene tagasisidet iseenda kohta ja õpib ennast seeläbi paremini tundma.
- Teiste omapära peab austama, kuid kõigiga ei pea ühtemoodi lähedaseks saama.
