Meile nii tavalisena tunduv muld on tekkinud väga pika aja jooksul. See on hinnaline loodusvara. Maailmas on mitmeid piirkondi, kus mulda üldse ei leidu. Seetõttu puuduvad seal sobivad elutingimused paljudele taimedele ja loomadele.
- Kuidas muld tekib?
- Millised tegurid mõjutavad mullateket?
Kuidas muld tekib?
Meie maakeral muutub pidevalt õhutemperatuur, puhuvad mitme tugevuse ja suunaga tuuled, vahelduvad veeolud. Kõige selle mõjul hakkavad maapinna kivimid murenema, sinna asuvad elama mikroorganismid[sõnaseletus: Mikroorganismid ehk mikroobid – väikseimad organismid, nähtavad ainult mikroskoobiga.] ja rohelised taimed ning nende elutegevuse tagajärjel hakkab kujunema muld. Sellised kohad on mere alt vabanenud alad, endised karjäärid või ehitusplatsid, mõnikord ka vanad müürid ja vihmaveerennid hooldamata majade katustel. Muld tekib igasugusel kivimil ja selle murenenud osal.
Murenemine[sõnaseletus: Murenemine – kivimite purunemine ja muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide toimel.] on kivimite purunemine ja muutumine õhu, vee, temperatuuri kõikumiste ja organismide toimel. Murenemise tulemusel muutuvad kivid liivaks ja saviks.
Sageli on samblikud ühed esimestest organismidest, kes asuvad elama kivimile või selle murenenud pinnale. Et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda.
Samblikud imavad eluks vajaliku vee õhust või sademetest. Samal ajal eritavad nad happeid sisaldavaid ühendeid, mis lagundavad kivimeid. Järk-järgult osa samblikke sureb. Surnud samblikke hakkavad lagundama bakterid ja seened. Tekib õhuke huumuskiht, millele saavad elama asuda juba nõudlikumad rohelised taimed. Ka nende juured eritavad happelisi ühendeid, mis kivimi- ja liivaosakesi edasi murendavad.
Surnud taimede kõdunemisel[sõnaseletus: Kõdunemine – taimsete ja loomsete jäänuste lagunemine mikroorganismide toimel.] suureneb huumuse hulk mullas veelgi. Maapinnale jääb pidevalt taimejäänuseid, mis kõdunevad ja segunevad kivikeste, liiva- ja saviosakestega. Taimejäänused muutuvad mulla koostisosaks, kuna neid mõjutab mullas leiduvate mikroorganismide, putukate ja nende vastsete, vihmausside ning paljude teiste loomade elutegevus.
Mullateket mõjutavad tegurid
Seega on mulla tekkimiseks vaja sobivat pinda ning seal elavaid organisme. Samal ajal mõjutab mullateket ka keskkond (temperatuur, veeolud, maapinna kuju) ning inimtegevus. Mullateke on pidev protsess. Selgita joonise abil, millised tegurid veel mõjutavad mullateket.
Muld areneb aja jooksul pidevalt ja saavutab küpsuse. See tähendab mulla omadustele vastavat taimkatet, teatud kihtide järgnevust mulla ehituses ja toitainete varu. Muldade kujunemine on väga pikaajaline protsess, mis võtab sadu tuhandeid aastaid. Muld tekib väga aeglaselt ja ka taastub aeglaselt, seetõttu vajavad mullad kaitset.
Pean meeles
Mulla tekkimiseks on vaja murenevat pinda ja organisme.
Mulla teket mõjutavad keskkonnatingimused ja inimese tegevus.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kus võib sinu kodukohas näha alles tekkivaid muldi?
- Mida on vaja mulla tekkimiseks?
- Miks saavad samblikud kasvada kivide pinnal?
- Millised mullaorganismid lagundavad surnud taimede ja loomade jäänuseid?
- Mis sa arvad, mis juhtuks, kui mulda enam ei oleks? Miks sa nii arvad? Mida järeldad?
- meri
- tuul
- inimtegevus
- sobiv pind
- organismid
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Millist mõju avaldab mullatekkele inimtegevus?
- Võrdle inimtegevuse mõju mullatekkele linnas ja maal.
