Muld on maakoore pindmine kobe kiht.
- Muld koosneb nii elusast kui ka eluta osast.
- Mulla koostisosad on kivid, kruus, liiv, savi, huumus, organismide kõdunevad jäänused, mullaorganismid, vesi ja õhk.
- Huumus on tumepruuni või musta värvusega viljakas aine, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid.
- Mulla tekkimiseks on vaja murenevat pinda ja organisme.
- Murenemine on kivimite purunemine ja muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide toimel.
- Mullateke on pidev protsess. Muld hakkab tekkima siis, kui selleks sobivale pinnale asuvad elama mikroorganismid ja taimed.
- Mulla teket mõjutavad keskkonnatingimused ja inimese tegevus.
Ühes grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme.
- Mikroorganismide abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke.
- Mullaorganismid lagundavad surnud organismid mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks.
- Vihmaussid ja teised mullas elavad ussid aitavad kaasa huumuse tekkele.
- Vihmaussid veavad mulda taimelehti, rohukõrsi ja taimejäänuseid, mis on toiduks teistele mullaorganismidele.
Mullast oleneb see, milline taimestik antud piirkonnas levib.
- Looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti.
- Taimedele on kasvamiseks kõige soodsamad liivsavimullad.
- Inimene kujundab kultuurtaimedele soodsaid kasvutingimusi.
Muld on kihilise ehitusega.
- Mullahorisontide järjekord moodustab mullaprofiili.
- Huumushorisont on mulla ülemist osa hõlmav huumust sisaldav tumepruun või must kiht.
- Huumus liidab liiva- ja saviosakesed kokku mullasõmerateks.
- Mullasõmerate vahel ja sees on vesi ja õhk.
- Vesi satub mulda põhiliselt sademetest, pinna- ja põhjaveest.
- Vesi liigub mullasõmerate vahelistes suurtes poorides raskusjõu mõjul sügavamale ja väikestes poorides igas suunas.
Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:
muld, aineringe, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasõmerad, mullaõhk, mullavesi, kõdunemine, huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld.
Sa oskad
- kirjeldada ja võrrelda erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;
- põhjendada katsega, et mullas on õhku ja vett;
- selgitada muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
- tunda mullakaeves ära huumushorisondi;
- kirjeldada huumuse teket ja selle osa aineringes.
Kordamisküsimused
- Millest koosneb muld?
- Mis on huumus ja millest see tekib?
- Kuidas muld tekib?
- Milleks on vajalik mullas olev vesi ja õhk?
- Milliseid organisme elab mullas?
- Nimeta mullas elavaid selgrootuid.
- Mis tähtsus on vihmaussidel?
- Nimeta muti keha iseärasusi, mis võimaldavad tal mullas edukalt elada.
- Millistest osadest koosneb aineringe?
- Kes on tootjad? Tarbijad? Lagundajad?
- Milleks lagundatakse surnud organismid?
- Kes kasutavad lagunemise tulemusena tekkinud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi?
- Millest on tingitud Eesti muldade erinevused?
- Kuidas mõjutab muld erinevate taimede kasvukohti?
- Mille põhjal me võime looduses liikudes otsustada mulla omaduste üle?
- Kuidas liigub vesi mullas?
- Kuidas tunneb mullakaeves ära huumushorisondi?
