Fotoalbumist suviseid pilte vaadates meenus Paulile, kuidas nad Liisaga ühel kaunil suvepäeval põldudevahelisel teel kõndisid. Põllu kohal taevas oli kuulda lõokese laulu. „Huvitav, kus ta pesa võiks olla?” küsis Liisa. „Eks kusagil siin põllul maapinnalohus peab olema. Ja pojad peaksid kah praegu pesas olema,” vastas Paul. „Aga kus see võiks olla? Ootame, kuni ta laulmise lõpetab. Siis maandub ta pesale ja näeme ära, kus ta pesa on ja mida ta poegadele toiduks viib,” pakkus Liisa. „Ega ikka ei näe küll,” teadis Paul. „Vanaisa ütles, et lõoke maandub pesast kaugele. Ja siis kõnnib kõrte vahel vargsi pesa juurde. Selleks, et vaenlased pesa ei leiaks.”
- Millised organismid on seotud põllu elukooslusega?
- Milliseid toiduahelaid kujuneb põllu elukoosluse tootjate ja tarbijate vahel?
Taimed põllul
Põldudel tehakse kevadest sügiseni põllutöid, et muuta mulda viljakamaks, kasvatada ja koristada kultuurtaimi. Aga põllul leidub ka taimi ja loomi, keda inimene siia pole planeerinud ja kes suudavad siin vaatamata inimese pidevale toimetamisele siiski elada. Põllu elukoosluse liikmed peavad ühel või teisel kombel olema kohanenud põllul toimuvate kiirete muutustega. Põllul soovib inimene näha vaid neid taimi, mida ta ise on külvanud, kuid kevadel tärkavad mullast ka mitmete looduslike taimede seemned ja saavad põllukoosluse osaks.
Kultuurtaimede hulgas soovimatuid taimi nimetame umbrohtudeks[sõnaseletus: Umbrohi – need taimed, mis kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt.]. Kuigi inimene püüab neist mitmel viisil lahti saada, suudavad nad siin tihti visalt edasi kesta. Näiteks tärkavad ühed umbrohuliigid väga nobedalt, teistel valmib lühikese ajaga rohkesti seemneid, kolmandatel on mullas pikad juured või maa-alune vars. Ka eestlaste rahvuslill rukkilill on olnud sajandeid põllu umbrohi. Tema õied on eresinised ja kenade säbruliste kroonlehtedega. Rukkilille seemned valmivad üheaegselt teraviljade seemnetega. Kui teraviljade seemneid enne mahakülvamist hoolikalt ei puhastata, jõuavad järgmisel aastal uuesti põllule ka rukkilille seemned.
Loomad põllul
Põllul elavatest loomadest on enamik putukad ja teised pisikesed selgrootud. Eriti palju leidub väikseid loomakesi mullas. Mullaviljakust aitavad tõsta vihmaussid. Taimejäänustest toitudes kiirendavad nad huumuse teket ja mullas käike kaevates kobestavad pinnast.
Linde, kes põllul pesitseda suudavad ja siit toitu leiavad, on vähe. Üks selline on põldlõoke. Tema pesa paikneb maapinnal. See on punutud kuivadest rohukõrtest ega hakka muude taimede vahel silma. Lõokese jalad on lühikesed, aga pikkade, peaaegu sirgete varvastega. Selliste jalgadega oleks raske püsida puuoksal, kuid on hõlbus liikuda põllupinnal. Lõokese nokk on lühike ja tugev. See sobib hästi seemnete nokkimiseks. Seemned ongi lõokese põhitoit. Suve algul, kui seemneid pole, sööb ta ka putukaid, pungi ja lehti, mida maapinna lähedalt kätte saab.
Pisi-imetajatest on põllu tavalised püsiasukad mitmed hiireliigid. Suuremad imetajad tulevad põllule vaid ajuti, siis, kui neile siin sobivat toitu leidub. Tüüpilisemad nende seas on halljänes ja rebane. Eesti looduses on kaks jäneseliiki – valgejänes ja halljänes. Põldudel liigub peamiselt halljänes. Halljänest võib kohata ka muudel lagedatel aladel, näiteks niitudel. Vahel talviti tuleb halljänes aeda, et siin viljapuude koort närida. Põllul käib ta kevadel ja lumevaesel talvel orasega maiustamas, suvel leiab turvalisi varjepaiku kõrges viljas või heinas.
Kiskjatest satub põllule kõige sagedamini rebane. Rebane ei liigu ainuüksi põllul, vaid ka niidul ja metsas. Tema peamiseks toiduks on hiired. Lisaks kütib ta linde, jäneseid ja nende poegi, aga ka konni ja putukaid.
- Rebane liigub looduses laialt ringi.
- Põllule tuleb rebane jahti pidama.
- Rebane toitub põhiliselt jänestest.
- Hiiri rebane kardab.
- Rebane võib süüa ka konni ja putukaid.
Toiduahelad põllul
Kokkuvõttes on põllu elukoosluse kujundamisel, nii nagu ka aia elukoosluse puhul, määrav osa inimesel. Kui mõelda, millised organismid on siinses elukoosluses tootjateks ja millised tarbijateks, siis tootjateks on mitmesugused kultuurtaimed, mida inimene põllule on kasvama pannud. Peamiseks tarbijaks on inimene. Aga oluline tarbija võib olla ka koduloom, kelle jaoks põllult saadakse loomasööta.
Niisiis on põllu elukoosluses toimimas kaks keskset toiduahelat: viljeldav taim – inimene või viljeldav taim – koduloom – inimene. Söödataimi kasvatades ja nendega koduloomi toites paneb inimene aluse kunstlikule toiduahelale. Loomade kehas muundub taimne toit lihaks, piimaks, kanamunadeks. Inimene ise on selles toiduahelas lõpptarbija. Põllu elukoosluses tekib ka mitmesuguseid looduslikke toiduahelaid. Olgu käsitletud liikide põhjal näiteks toodud toiduahel, kus tootjaks on rukis ja tarbijaks hiir. Hiire võib omakorda ära süüa rebane. Nii tekib kolmeastmeline toiduahel: rukis – hiir – rebane.
Pean meeles
Põllu elukoosluse elutingimused on muutlikud ja peamiselt inimese kujundatud.
Põlluumbrohud ja -organismid on kohanenud põllul toimuvate kiirete muutustega.
Põllu elukoosluse toitumisahelates on tootjateks peamised kultuurtaimed ja tarbijateks inimesed ja koduloomad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Too näiteid, kuidas suudavad umbrohud põllul vastu pidada.
- Nimeta mõni põllu elukoosluse tavaline lind ja imetaja. Kuidas nad on eluks seal kohastunud?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Arutle põllu elukoosluse toitumisahelate üle, kus tootjateks on kultuurtaimed ja tarbijateks inimene või koduloomad.
- Koosta põllul tekkida võivaid toiduahelaid, mis oleksid õpikus toodud näidetest erinevad.
