Talvepäevad muutusid üha pimedamaks ja lühemaks. Kuigi selgetel talvepäevadel sirendas lumi päikeses imekaunilt, igatses Liisa juba kevade ja sinililledest siniste ning ülastest valgete metsaaluste järele. Eelmisel aastal oli ta emadepäeva ajal läinud veel raagus puudega metsatukka, kus olid juba oma õied avanud valgete ja kollaste õitega ülased. Nendest sai emale ilusa ja armsa emadepäevakimbu.
- Milliseid puu- ja põõsaliike kasvab salumetsas?
- Kuidas salumetsa kevadlilled kasvavad ja levivad?
Tingimused salumetsas
Salumetsa[sõnaseletus: Salumets – viljakal soodsa veerežiimiga pinnasel kasvav segamets.] mullad on viljakamad kui mis tahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljude taimeliikide kasvamiseks. Erinevaid taimi on palju ja metsarinded tihti selgemini välja kujunenud kui teistes metsades.
Puurinne
Puurindes on kõige sagedasemaks puuliigiks kask. Meie looduses kasvab kaks puukujulist kaseliiki – arukask ja sookask. Nagu nimigi ütleb, kasvab arukask tavaliselt kuivemal maal ehk arumaal, sookask aga niiskel või soisel maal. Kaseliikidel saab välimuse järgi vahet teha võra ja lehtede kuju ning võrsete karvasuse järgi. Arukase oksad ripuvad allapoole, sookase oksad on püstised. Arukase lehed on rombikujulised, sookasel ümarapoolsed. Arukasel on võrsed kühmuliste vahatäpikestega, mis näevad välja nagu valkjad kärnakesed. Sookase noored võrsed on ilma vahatäppideta, ühtlaselt kaetud pruunikate karvakestega. Kased on Eesti kõige levinumad lehtpuud.
Tihti on salumetsa puurindes tavalised ka lepad ja haab. Haavalehe laba on ümar ja lehevars labast pikem. Seepärast lööb ka kerge tuulehoog haavalehed värisema. Haab on Eesti kiirekasvulisemaid puuliike. Haavakoor sisaldab rohkem toitaineid kui teiste puude koor. Seepärast on see jänese ja põdra talvine lemmiktoit.
Lepaliike on kaks: hall lepp ja must lepp
Lepad on kaskede järel meie tavalisemaid lehtpuid. Eestis leidub kahte liiki leppi. Neid on lihtne eristada koore värvuse ja lehe kuju järgi. Hallil lepal on sile ja hall koor, mustal lepal tumedam ja krobelisem. Hallil lepal on lehe tipp terav, mustal lepal sälguga. Must lepp on haruldasem ja kasvab niiskemates, hall lepp kuivemates kohtades.
Mõnikord kasvab salumetsas ka tamme ja saart. Tamme lehed on ümarate hõlmadega ja nahkjad. Ta võib kasvada võimsamaks ja elada kauem kui teised puud. Mitte asjata ei nimetata tamme puude kuningaks. Saar kasvab samuti vahel võimsaks puuks. Saarepuud on kerge ära tunda lehtede järgi. Tema liitlehed meenutavad pihlaka lehti, kuid on palju suuremad.
Põõsarinne
Salumetsa tavalised põõsad on sarapuu ja toomingas. Sarapuu on salumetsas mõnikord peamine põõsarinde moodustaja. Ta õitseb aprillis, varem kui meie teised puud-põõsad. Siis on okstel näha pikki rippuvaid urbi ehk isasõisikuid ja väikseid pisikesi emasõisi, mis meenutavad punaseid pintslikesi. Sarapuu tipupoolel laienevad lehed on suured ja lopsakad. Sarapuu vili on pähkel, mis saab küpseks septembris. Peale inimese hindavad sarapuupähkleid maitsva suupoolisena mitmed linnuliigid, aga ka hiired, orav, metssiga.
Toomingat on kerge ära tunda lõhna järgi. Eriti tugevalt lõhnavad maikuus puhkevad valged õiekobarad. Samasugune lõhn on ka toominga lehtedel, koorel ja puidul. Suve lõpul valmivad toominga musta värvi viljad. Need on söödavad, ehkki paljudele nad ei maitse. Marjad teevad, nagu öeldakse, „suu paksuks”.
Rohurinne
Salumetsa rohurinne on väga rikkalik. Väga kenad on sinilille, ülase ja maikellukese õied. Sinilill on üks salumetsa tunnustaimi. Esimesed sinililleõied rõõmustavad silma juba aprillikuus, kohe pärast lume sulamist. Sinilille vilju kannavad uutesse kasvupaikadesse peamiselt sipelgad. Sipelgaid meelitab üks osa viljast, mis on hästi õlirikas. Selle söövad nad ära, kuid seemne jätavad kahjustamata. Sipelgate abiga levivad seemned uutesse kasvupaikadesse.
Ülastest on tavalisemad valge õiega võsaülane ja kollase õiega kollane ülane. Ülaste õied puhkevad enne, kui puud lehte lähevad. Siis jätkub neil metsa all rohkem valgust. Ka ülaste seemneid levitavad peamiselt sipelgad.
Maikelluke ehk piibeleht hakkab õitsema mai lõpus või juuni algul, siis kui sinililled ja ülased on juba õitsenud. Imeväikesed valgeid portselankellukesi meenutavad õied lõhnavad väga meeldivalt. Sel ajal on puudel-põõsastel juba lehed ja metsaalune hämar. Maikellukese viljad valmivad augustis. Nad on mürgised inimesele, aga mitte lindudele. Linnud söövad marju ja levitavad niiviisi maikellukese seemneid uutesse paikadesse. Ülalnimetatud taimed, nii nagu paljud muudki varakevadel puhkevad taimed, levivad lisaks seemnetele ka maa-aluste varte ehk risoomide abil. Nad saavad igal aastal tärgata samast paigast tänu risoomidesse varutud toitainetele.
 |  |  |
Kes levitavad seemneid? | ||
Proovi järele
Milline on sinu lemmikpuu? Kirjelda seda oma teadmiste järgi või puude ja põõsaste määraja abiga. Kirjuta üles puu liigitunnused. Joonista, milline see puu välja näeb. Vestelge pinginaabriga oma lemmikpuudest, nende kasulikkusest ja kohast looduses.
Pean meeles
Salumetsa mullad on viljakamad kui teistes metsatüüpides, seetõttu kasvab siin rohkesti taimeliike.
Puurindes on tavalised kased, lepad ja haab, leidub ka tamme ja saart.
Põõsarindes on tihti sarapuud ja toomingat.
Rohurindes on sageli sinilille, ülaseid, piibelehte.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kirjelda salumetsa puuliike.
- Missugused on salumetsas tavalised põõsaliigid?
- Millal ja kuidas sarapuu õitseb?
- Milline on sarapuu vili ja millal see valmib?
- Kirjelda salumetsa rohurinde taimi.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Otsi internetist aadressil bio.edu.ee/taimed/ täiendavaid andmeid arukase ja sookase kohta. Mille poolest need kaks liiki erinevad?
- Huvitavad salumetsa taimeliigid on kopsurohi ja kevadine seahernes. Leia internetist otsisõnade abil, kuidas neid ära tunda.
