Metsade kaitse

Liisa ja Paul olid ema ja isaga metsas suusamatkal. Ümberringi kõrgusid põlismetsa puud. Tähistatud matkaraja kõige põnevamates kohtades olid tulpadele kinnitatud stendid, kus tutvustati sealse piirkonna taimi, putukaid, linde ja teisi metsa­olendeid. Parajasti siis, kui Liisal ja Paulil kõht tühjaks läks, jõuti järve äärde rajatud puhkekohta. Siin otsustati puhata ja einestada. „Ah kuidas mulle meeldib see metsa värske õhk!” õhkas ema võileibu ja joogi­termost seljakotist välja kraamides. „Mulle meeldivad need kaitse­aluse laane tohutult vägevad puud,” tunnistas isa. Liisa ajas pea kuklasse, et näha kui kõrgel need puude ladvad siis ikka on. Paul ei öelnud midagi. Ta lihtsalt istus pingil ja tundis metsas­olemisest rõõmu.

  • Milliseid väärtusi on metsal peale selle, et sealt puitu saab?
  • Kuidas on puhkemets ette valmistatud puhkajate vastuvõtuks?

Metsa väärtused

Nagu eespool öeldud, on metsal lisaks sellele, et sealt puitu saab, mitmesuguseid muid väärtusi. Vaatame neid lähemalt.

Omaette tegevusharuks metsas on jahindus[sõnaseletus: Jahindus – jahti ja jahimajandust hõlmav tegevusala.]. Jahimeeste peamine ülesanne pole sugugi küttimine. Suvel koguvad nad mets­loomadele söödavihtu, juurvilja ja heina, talvel toimetavad metsa ulukitoitu. Loomi jahivad nad vaid niipalju, nagu lubatud, ja jahi­kalendri täht­aegadest kinni pidades. Meie jahimehed, (metsa)maa­omanikud ja jahindus­organisatsioonid kannavad vastutust selle eest, et ulukeid[sõnaseletus: Jahiuluk – jahiloom või -lind.] oleks metsades parajal hulgal ja looduse jaoks parajas vahekorras.

Rohelise jope ja karvamütsiga mees koos metssigadega toitmisplatsil
Talvel annavad jahimehed metsloomadele lisasööta.

Tänapäeva linnastunud ühiskonnas on metsal oluline tähtsus puhkekohana. Paljusid metsi linnade lähedal ja looduslikult kaunites paikades majandataksegi peamiselt selle nimel, et seal oleks meeldiv vaba aega veeta. Niisugustes metsades kehtivad tihti mitme­sugused raie­piirangud. Et metsas oleks mugav olla, rajatakse sinna jalgradu, pannakse üles teeviitu ja koristatakse prahti.

Habeme ja päikeseprillidega mees hoiab metsas järve ääres püütud kalakest
Loodusrajad ja puhkekohad annavad võimaluse meeldivaks vaba aja veetmiseks.
Lapsed koos vanematega laudteel matkamas
RMK on rajanud laudteed raskesti läbitavatesse kohtadesse.

Metsadel on väga suur keskkonna­kaitseline[sõnaseletus: Keskkonnakaitse – elukeskkonnale ohtlike mõjude ärahoidmine ja nende kõrvaldamine.] tähtsus. Tööstus­piirkondade ja linnade ümber muudavad metsad õhu inimesele tervislikumaks. Keskkonna­kaitse eesmärgil on õige säilitada metsa ka paljudes loodus­maastike osades, näiteks mererannas selleks, et seal liiv liikuma ei hakkaks, järsul künka­nõlval sellepärast, et vihmaveed mulda ära ei uhuks.

Aga metsad on tähtsad ka kultuuri seisukohalt. Eesti rahva­kultuurist on suur osa seotud metsaga. Mets on meie esi­vanema­tele alati olnud püha koht, millesse suhtuti aukartlikult ja hoolivalt. Metsast on saanud innustust ja ainet oma loomingu jaoks paljud eesti kirjanikud, muusikud ja kunstnikud.

Metsadel on hindamatu tähtsus teaduse jaoks. Erilise väärtusega on sealjuures põlis­metsad ning haruldased taime- ja looma­liigid. Eestis teadaolevaist ohustatud taime- ja looma­liikidest elab metsades ligi 1/3. Teiste meie elukooslustega võrreldes on metsades neid kõige rohkem.

Murdunud ja kõdunev puu põlismetsas
Põlismetsades leiavad endale sageli elupaiga inimpagejad ehk liigid, kes majandatavates metsades elada ei saa.
  • Jahimeeste peamine ülesanne on küttida võimalikult palju loomi.
  • Suvel viivad jahimehed loomadele metsa lisatoitu.
  • Loomi jahitakse kindlatel aegadel, mitte aasta ringi.
  • Jahimehed aitavad reguleerida metsloomade arvukust.

Kaitsealused metsad

Üldse on metsal loodusliku mitme­kesisuse ehk elurikkuse säilitamisel oluline roll. Metsa elurikkuse säilitamiseks tuleb tema teatud osi kaitsta. Eesti metsi kaitstakse mitmel viisil. 2022. aasta seisuga oli Eesti metsamaast range kaitse all 18%. See tähendab, et seal on keelatud peaaegu igasugune inim­tegevus. Oleme rangelt kaitstavate metsade osakaalu poolest Põhja-Euroopas üks esimesi.

Laps kükitab kuklasepesa kõrval.
Vääriselupaigas saame jälgida metskuklaste toimetamist.

Omaette kaitsealad on vääriselupaigad. Vääriselupaik[sõnaseletus: Vääriselupaik – väike ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele.] on väikene ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele. See ala võib olla vaid mõne­saja­meetrise läbi­mõõduga. Vääris­elupaigas võib kasvada jämedaid või väga vanu puid, leiduda surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, maas lamada pool­kõdunenud puitu. Vääris­elupaigaks võib olla killuke kunagisest põlis­metsast või põlis­metsaga sarnanev vana metsa tukk. Enamasti asuvad vääris­elupaigad majandatavas metsas. Nad on seal otsekui varju­paigad põlis­metsa­liikidele. Eestis on kokku tuhandeid vääris­elupaiku. Nad on küll väikesed, kuid üheskoos moodustavad nad otsekui kaitse­võrgustiku.

Suuri kaitsealuseid metsaalasid ehk loodusmetsi on meil palju vähem. Need paiknevad Eesti rahvus­parkide ja loodus­kaitse­alade territooriumitel. Põnevaid kaitse­aluseid põlismetsi leidub mitmel pool Eestis. Vanim kaitse­alune põlismets asub Tartumaal Järvseljal. Sealset niinimetatud Järvselja ürgmetsa on ametlikult kaitstud juba ligi 100 aastat. Kordumatu ilmega on laialehine mets Abruka saarel Saaremaa lähedal, Mihkli tammik Pärnumaal ja Poruni pärnamets Narva jõe lähistel.

Laudtee algus põlismetsas on tähistatud National Geographicu kollase ristkülikuga
Loodusõpperada Järvselja ürgmetsas
Vaade ürgmetsa alustaimestikule
Järvselja ürgmets
Järvselja ürgmets on püsinud puutumatuna peaaegu 100 aastat.

Proovi järele

Vali internetist RMK koduleheküljelt aadressil loodusegakoos.ee välja oma kodule lähim ja meeldivaim metsa õpperada ja minge koos sõpradega sinna esimesel võimalusel matkama.

Pean meeles

Jahinduse üheks olulisemaks ülesandeks on hoolitsemine selle eest, et ulukeid oleks metsades parajal hulgal ja looduse jaoks parajas vahekorras.

Mets on oluline puhkekohana, samuti on tal suur keskkonnakaitseline, kultuuriline ja teaduslik tähtsus.

Metsal on oluline roll loodusliku mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamisel.

Vääriselupaik on väikene ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Kirjelda teisi metsa kasutusalasid peale puidu hankimise.
  2. Kirjelda metsade keskkonnakaitselist, kultuurilist ja teaduslikku tähtsust.
  3. Mis on vääriselupaik?
  4. Nimeta Eesti kaitsealuseid metsi.

Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

  1. Arutle teemal: mis oleks Eesti loomastikus, inimeste elus ja majanduses teisiti, kui siin poleks metsa.
  2. Koostage pinginaabriga vastastikku küsimusi metsade mitmekülgsete väärtuste kohta ja arutlege omavahel vastuste õigsuse üle.
  3. Uuri internetist täpsemalt, kuidas näevad välja Järvselja ürgmets, Abruka salumetsa kaitseala, Poruni põlismets, Mihkli tammik.
  4. Otsi internetist otsisõna vääriselupaigad abil, kus asuvad su kodukohale lähemad vääriselupaigad ja selgita, miks nad vääriselupaikadeks on võetud.