Metsas suusaretkel sattusid Liisa ja Paul raiesmikule, mille servas ootasid äravedamist suured palgikuhjad. „Küll on kahju, et nii palju suuri ja ilusaid puid on maha raiutud,” leidis Liisa. „Aga ega neid ilmaaegu ei võetud, puudest saab igasugu kasulikke asju,” hakkas Paul vastu vaidlema. „Mina sellest küll midagi ei saa,” arvas Liisa. „No mõtle ikka järele. See maja, kus me elame, on ju puust ja mööbel majas on puust ja ...” läks Paul lausa ägedaks. Nad vaidlesid veel päris pikalt selle üle, mis mõtet on sellel raiesmikul keset metsa.
- Mis on metsamajandus?
- Mida tänapäeval puiduga tehakse?
Metsamajandus
Majandusharu, mis tegeleb metsadega, kutsutakse metsamajanduseks[sõnaseletus: Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse ja majandamisega.]. Metsamajanduse peamisteks ülesanneteks on puidu kasvatamine ja hankimine. Kõigepealt on vaja metsa kasvatada kuni raieküpseks saamiseni. Sellega tegeleb metsakasvatus[sõnaseletus: Metsakasvatus – noore metsa loomine ja raieküpseks kasvatamine.]. Küpse metsa raiumisega ja puidu tarbematerjaliks muutmisega tegeleb metsa[sõnaseletus: Metsatööstus – tööstusharu, mis tegeleb metsaraie ja puidu esmase töötlemisega.]- ja puidutööstus[sõnaseletus: Puidutööstus – tööstusharu, mis tegeleb puidu mehaanilise ja keemilise töötlemisega.]. Kuid metsade väärtust inimese jaoks ei saa kaugeltki mõõta vaid sealt saadava puiduga. Metsal on väga erinevaid väärtusi. On koguni raske öelda, milline neist on just kõige hinnalisem.
Säästev metsamajandus, mida tänapäevane metsamajandus taotleb, on selline metsamajandamise viis, kus peetakse üheaegselt silmas metsade mitmeid väärtusi.
Majandusmets ja loodusmets
Suurem osa meie metsadest kuulub majandusmetsade koosseisu. Majandusmets[sõnaseletus: Majandusmets – mets, kus tehakse korrapäraselt metsakasvatustöid ja raieid.] on mets, kus tehakse korrapäraselt metsakasvatustöid ja raieid. Majandusmetsa tunned ära selle järgi, et seal on selgeid inimtegevuse jälgi. See mets on tihti üheliigiline ja ühevanuseline, sest inimene on ta sinna kord istutanud. Seal on märgata ka kraave, teid, saetud kände ja muid inimtegevuse märke.
Kui mets on saanud kasvada juba mõnda aega omapäi, hakkab ta muutuma loodusmetsaks. Loodusmets[sõnaseletus: Loodusmets – mets, kus pole ammu raieid tehtud ja kust on kadumas inimmõju märgid.] on mets, kus pole ammu raieid tehtud ja kust on kadumas inimmõju märgid. Hoolikamalt uurides võib seal veel siiski leida vanu kinnikasvanud kraave, teid ja kõdunenud kände. Loodusmets, mida inimene pole mõjutanud juba mitu inimpõlvkonda, kujuneb omakorda pikkamööda põlismetsaks.
Põlismets[sõnaseletus: Põlismets – mets, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed.] on mets, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed. Põlismetsa tunned tavaliselt ära selle järgi, et see on erivanuseline ja eriliigiline. Saetud kände ja muid inimmõju jälgi pole näha. Päris palju on jalal seisvaid ja mahakukkunud surnud puid.
Mets kui loodusvara
Metsad on meie riigi ja rahva suurimaid loodusvarasid. Nad annavad suurt majandustulu. Põhiliselt annab majandustulu metsast saadav puit. Kui võrrelda Eestimaa metsades kasvavate puude hulka meie riigi elanike arvuga, siis on siin iga elaniku kohta kasvamas mitukümmend puud. Puude hulga poolest ühe elaniku kohta oleme Euroopas üks rikkamaid riike.
Metsast saadavat puitu tarvitatakse tohutult paljudel eri viisidel. Esiteks on puit tähtis tarbematerjal. Puidust ehitatakse maju, valmistatakse vineeri, mööblit jne. Laudu, prusse ja muud ehitusmaterjali toodavad saeveskid, vineeri, puitplaate ja liimpuitu puidutöötlemise ettevõtted, mööblit mööblivabrikud. Eesti üks suuremaid on Järvamaal asuv Imavere saeveski. Teiseks on puit peamine paberi tooraine. Paberi ja tselluloosi tootmisega tegeleb paberi- ja tselluloositööstus.
Kolmandaks on puit küttematerjal ja energiaallikas. Saetööstuse jäätmetest valmistatud puugraanuleid, võsa ja metsaraiesmikelt kogutud okste hakkimisel saadud hakkepuitu kasutatakse aina laiemalt soojus- ja elektrienergia tootmiseks.
Proovi järele
Hakake pinginaabriga võidu üles kirjutama tooteid, mille valmistamisel on kasutatud puitu. Piirduge vaid nendega, mida leidub ruumis, kus parajasti asute. Võitjaks tuleb see, kes suudab viie minutiga kirja panna pikema nimestiku. Võrrelge nimestikke ja põhjendage valikut.
Pean meeles
Metsamajandus on majandusharu, mille peamisteks ülesanneteks on puidu kasvatamine ja hankimine.
Majandusmets on mets, kus tehakse korrapäraselt metsakasvatustöid ja raieid.
Loodusmets on mets, kus inimmõju märgid on kadumas.
Põlismets on mets, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed.
Säästev metsamajandus peab üheaegselt silmas metsade mitmeid väärtusi.
Metsa- ja puidutööstus tegeleb küpse metsa raiumisega ja puidu muutmisega tarbematerjaliks.
Puitu kasutatakse peamiselt ehitus- ja tarbematerjalina, paberi toorainena, kütte- ja energiaallikana.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on metsamajanduse peamised ülesanded?
- Millega tegeleb metsakasvatus ja millega metsatööstus?
- Kirjelda puidu peamisi kasutusalasid.
- teed puuduvad
- inimtegevuse märgid puuduvad
- puud on erineva vanusega
- puud on ühevanused
- selged märgid inimtegevusest
- teed ja kraavid
- palju erinevaid liike puid
- palju mahalangenud puid
- võib näha saetud kände
- enamasti ühte liiki puud
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Selgita interneti abiga täpsemalt, kuidas töötavad ja mida toodavad Imavere saeveski, Kunda tselluloositehas ja Tallinna (Väo) elektrijaam.
- Arutle teemal, milline oleks su igapäevane elu, kui ei oleks võimalik kasutada puitu ega puidust valmistatud tooteid.
