A
- Aineringe – ainete pidevalt korduv ringlemine:
surnud taimed ja loomad – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. - Alustaimestu – puhma-, rohu- ja samblarinne kokku.
- Anemomeeter – riist tuule kiiruse mõõtmiseks.
- Atmosfäär ehk õhkkond – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest.
B
- Bioloogiline tõrje ehk biotõrje – kahjurite tõrje, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.
E
- Elukooslus – teatavat elupaika asustav taime- ja loomaliikide kogum.
- Erosioon – pinnase ärakandumine voolava veega või tuultega.
F
- Fotosüntees – taimedes päikesevalguse mõjul toimuv süsihappegaasi ja vee muundumine orgaanilisteks aineteks; seejuures eraldub õhku hapnik.
H
- Haljasväetis – põllult äsja niidetud või seal kasvav taimestik väetisena.
- Hapnik – gaas, organismide elutegevuseks kõige tähtsam õhu koostisosa. Hapnikku on vaja hingamiseks, põlemiseks, kõdunemiseks jne.
- Hingamine – organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga.
- Huumus – tumepruuni või musta värvusega aine, mulla orgaaniline osa, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid.
- Huumushorisont – mulla ülemist osa hõlmav huumust sisaldav tumepruun või must kiht.
I
- Ilm – atmosfääri pidevalt muutuv olek.
- Ilmaelemendid – atmosfääri seisundit iseloomustavad näitajad (õhutemperatuur, tuule kiirus ja suund, õhurõhk, pilvisus jne).
- Ilmajaam ehk meteoroloogiajaam – vaatluskoht, kus kindlatel kellaaegadel ja kindlas korras tehakse ilmavaatlusi.
- Iluaed ehk ehisaed – kaunistava otstarbega aed.
J
K
- Kahjurid – organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad põllukultuure, kasulikke loomi, toitu jne.
- Keemiline tõrje – kahjurite tõrje, kus taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks kasutatakse keemilisi mürkaineid.
- Kihtpilved – madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane pilvekiht.
- Kihtsajupilved – 1,5–3 km kõrgusel asuvad tüüpilised sajupilved, millest sajab kas vihma, lund või lörtsi.
- Kiudpilved – 6–10 km kõrgusel asuvad põhiliselt jääkristallidest koosnevad pilved.
- Klorofüll – taimedele rohelist värvust andev aine.
- Kompost – turbast, huumusrikkast mullast, olme- ja aiajäätmetest kõdunemise teel valmiv väetis.
- Kondenseerumine – veeauru tihenemine veeks.
- Kooslus – koos elavate organismide kogum.
- Kultuurtaimed – taimed, keda inimene on arendanud ja kasutab enda tarbeks.
- Kõdunemine – taimsete ja loomsete jäänuste lagunemine mikroorganismide toimel.
- Köögivili – taim, mille mingeid osi kasutatakse toiduks kas värskelt või töödelduna.
- Köögiviljaaed – aed, kus kasvatakse köögivilju.
L
- Laanemets – viljaka ja niiske pinnase ning lopsaka taimestikuga mets.
- Liblikõielised – taimed, mille õied meenutavad tõstetud tiibadega liblikat.
- Liivmuld – mulla liik, milles sisaldub liiva ja alla 10% saviosakesi.
- Loodusmets – mets, kus pole ammu raieid tehtud ja kust on kadumas inimmõju märgid.
- Lämmastik – gaas, mida on õhus kõige rohkem. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist.
M
- Maaparandus – muldade, vee- ja kliimaolude parandamine mullaviljakuse tõstmiseks.
- Mahepõllundus – põllupidamise viis, kus ei kasutata mineraalväetisi ega mürkkemikaale.
- Maitsetaimed – taimed, mis muudavad toidu maitsvamaks ja tervislikumaks.
- Majandusmets – mets, kus tehakse korrapäraselt metsakasvatustöid ja raieid.
- Metsakasvatus – noore metsa loomine ja raieküpseks kasvatamine.
- Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse ja majandamisega.
- Metsarinded – erineva kõrgusega metsataimede korrused.
- Metsatööstus – tööstusharu, mis tegeleb metsaraie ja puidu esmase töötlemisega.
- Metsatüübid – ühesuguse mullaga ja kasvutingimustega alad metsas.
- Mikroorganismid ehk mikroobid – väikseimad organismid, nähtavad ainult mikroskoobiga.
- Mitmeväljasüsteem – põllupidamise viis, kus teatud aastate järel vahetatakse ühel ja samal põllul erinevaid taimeliike.
- Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elus- ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel.
- Mullaelustik – kõik pinnases elavad organismid.
- Mullaharimine – mulla pealmiste kihtide töötlemine mullaharimisriistade ning -masinatega.
- Mullahorisondid – mulla püstsuunalises läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus.
- Mullakaitse – keskkonnakaitse ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulla kui loodusvara säilitamine.
- Mullaorganismid – organismid, kes lagundavad surnud organismid mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks.
- mullaprofiil – mullahorisontide järjekord.
- Mullasõmerad – väikesed liiva- ja saviosakestest koosnevad mullatükid.
- Mullavesi – vesi, mis liigub raskusjõu mõjul mullasõmerate vahelistes poorides.
- Mullaviljakus – mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.
- Mullaõhk – õhk, mis liigub mulla poorides.
- Murenemine – kivimite purunemine ja muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide toimel.
- Mügarbakterid – bakterid, kes elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega.
- Mürkained – ained, mis organismi sattudes põhjustavad mürgitust.
P
- Palumets – keskmise kuni hea viljakusega muldadel kasvav männik.
- Pilv – veepiiskadest või jääkristallidest tekkinud õhus hõljuv moodustis.
- Pilvisus – pilvede hulk taevalaotuses mingi maa-ala kohal.
- Puidutööstus – tööstusharu, mis tegeleb puidu mehaanilise ja keemilise töötlemisega.
- Puurinne – puudest koosnev rinne taimekoosluses.
- Puuvili – toiduks tarvitatav viljapuu vili.
- Puuviljaaed – puuviljade kasvatamiseks kasutatav aed.
- Põlemine – nähtus, mille puhul eraldub soojust ja valgust.
- Põlismets – mets, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed.
- Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev aineosakeste voog.
R
- Ravimtaimed – taimed, mida kasutatakse ravimite valmistamiseks.
- Rohurinne – rohttaimede rinne taimekoosluses.
- Rünkpilved – 0,8–1,3 km kõrgusel moodustuvad rüngakujulised, villakuhilate sarnased pilved.
- Rünksajupilv – väga kõrgeks kasvav pilv, millest sajab paduvihma või rahet. Tihti kaasneb äike.
S
- Sademed – vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest.
- Sademete hulk – sademetest rõhtpinnale (sademetemõõtja anumasse) moodustuva veekihi paksus millimeetrites.
- Sademetemõõtja – vahend sademete hulga mõõtmiseks.
- Salumets – viljakal soodsa veerežiimiga pinnasel kasvav segamets.
- Savimuld – mulla liik, milles sisaldub üle 50% saviosakesi.
- Savimuld – mulla liik, milles sisaldub üle 50% saviosakesi.
- Sort – teatud kultuurtaimede rühm, millele on aretustööga loodud teatud omadused.
- Sõnnik – põllumajandusloomade väljaheited, mida kasutatakse ka väetisena.
- Sõralised – taimtoidulised maismaaimetajad, kellel varvaste viimaseid lülisid kaitsevad sõrad.
- Süsihappegaas – gaas, mis tekib hingamisel, kõdunemisel, paljude ainete põlemisel. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist.
T
- Taimehaigused – taimede elutegevuse häired.
- Taimekooslus – ühesugustes keskkonnatingimustes koos kasvavate taimede kogum.
- Tippkiskja – loomtoiduline loom, kellel puuduvad looduslikud vaenlased.
- Toiduahel – rida organisme, keda seob järjestikku toitumine ja toiduks olemine.
- Tolmlemine – õietolmu sattumine õie keskel olevale emakasuudmele.
- Tuule kiirus – näitab, mitu meetrit läbib tuul sekundis.
- Tuule suund – suund, kust tuul puhub.
- Tuulelipp – riist tuule suuna määramiseks.
- Tuultolmlemine – tuule abil toimuv taimede tolmlemine.
V
- Virts – loomade vedel väljaheide koos sõnnikust nõrgunud vedelikuga.
- Väetamine – taimede eluks vajalike toitainete viimine mulda.
- Väetis – aine, mida kasutatakse taimede toitumise parandamiseks ja saagi suurendamiseks.
- Vääriselupaik – väike ala metsas, mis sobib elamiseks ohustatud ja haruldastele liikidele.
Õ
Ö
- Ökosüsteem – terviklik osa loodusest koos selles sisalduva omavahel seostunud elusa ja eluta poolega.
