Uu

U KÄIS KUU PEAL LUULETAMAS,
​KUU NÜÜD UHKE LAULU SEES.
​NÜÜD KÄIB U KUUL KURKE MÜÜMAS,
HUULIL LUSTLIK LAULUKE.​

LUULEVÕISTLUS

OTI EMA ULRIKA ON LUULETAJA.

TÄNA RÄÄGIB TA KOOLIS OMA TÖÖST.

LUULETADA ON PÕNEV, AGA SELLEKS ON VAJA HÄID MÕTTEID.

OTI EMA KUULUTAB VÄLJA SUURE LUULE·VÕISTLUSE.

Oti ema Ulrika on luuletaja.

Täna räägib ta koolis oma tööst.

Luuletada on põnev, aga selleks on vaja häid mõtteid.

Oti ema kuulutab välja suure luule·võistluse.

LL

OTI EMA ON LUULETAJA. TA TULI TÄNA KOOLI.

OTI EMA RÄÄGIB OMA TÖÖST.

KOOLIS TULEB LUULE|VÕISTLUS.

LUU
​LUU·LE
​LUULE·TA
​LUULE·TAJA
​luuletaja

KUU
​KUU·LU
​KUULU·TAB
​kuulutab

VÕI
​VÕIST
​VÕIST·LUS
​võistlus

LUULEVÕISTLUS
​luulevõistlus

LUULETAJAD

Siim murrab pead. Vana·ema ütleb talle ju kogu aeg:

„Mis sa, poiss, seal jälle luuletad!“

Ta peaks selle võistluse nüüd küll võitma.

Ka Kertu istub õhtul kaua laua taga ja mõtleb riime välja.

Kuu|valgus muudab puude varjud õues kummaliseks.

Kertu luuletus tuleb natuke õudne.

SIIM MURRAB PEAD.

VANA·EMA ÜTLEB TALLE JU KOGU AEG:

„MIS SA, POISS, SEAL JÄLLE LUULETAD!“

TA PEAKS SELLE VÕISTLUSE NÜÜD KÜLL VÕITMA.

KA KERTU ISTUB ÕHTUL KAUA LAUA TAGA JA MÕTLEB RIIME VÄLJA.

KUU·VALGUS MUUDAB PUUDE VARJUD ÕUES KUMMALISEKS.

KERTU LUULETUS TULEB NATUKE ÕUDNE.

LL

KERTU ISTUB ÕHTUL LAUA TAGA.

TA KIRJUTAB LUULETUST.

KERTU VAATAB AKNAST VÄLJA.

ÕUES ON PIME. KUU PAISTAB.

TUUL LIIGUTAB PUUDE OKSI.

​KERTU LUULETUS TULEB NATUKE ÕUDNE.

HARJUTAN

• LOE KERTU LUULETUST. VÕRDLE VÄRVILISI SÕNU.

Õhtul tuli suuri tuuli,
​kuri tuul see puhus kuuri.
​Isa kuuris purje uuris,
​puri viis ta lendu kuurist.

Puri kandis isa Kuule,
​nüüd mu juttu ta ei kuule.
​Kuu peal huikab isa: „Kuule!
​Tule minu juurde Kuule!”

LAPS JÄI VOODIS MAGAMA

JA VOODI PISTIS 

LIPPAS, LIPPAS TULISTVALU

PALJAJALU PÜÜDMA 

LEELO TUNGAL

KIRJUTAN

SEOTUD KIRI

SIDUMATA KIRI