Muld on hinnaline loodusvara
Väikesed lapsed mäkerdavad mullas hea meelega ja pistavad seda oma vanemate õuduseks suhugi. Veidi suuremad jõnglased saavad pahandada, kui nad õuest mullase ja porisena tuppa tulevad. Sinuealised linnalapsed on juba õppinud mullast eemale hoidma. Loodusõpetus on õppeaine, mis püüab seda viga natuke parandada.
Eestlased on nimetanud end maarahvaks. Meie esivanemad olid põlluharijad, kelle tähtsaim vara oli muld. Mullast sõltus kogu nende elu. Nad nimetasid kevadist mulda muhedaks ja magusaks ega häbenenud emakesele maale musi anda. Vanasti arvati ka, et inimene, kes võtab kodunt lahkudes võõrsile kaasa kodumulda, ei jää merehaigeks ja on pääsenud koduigatsusest.
Muld on nagu ajalooraamat, kus on kirjas meie lähem ja kaugem ajalugu. Näiteks mullas leiduvad söed ja tuhk võivad meenutada saja aasta tagust metsapõlengut. Ehitiste jäänused, potikillud ja luud aga räägivad muistsest asulast, mis oli praeguse niidu asemel mitme tuhande aasta eest.
- Muld on taimede toidulaud. Muld loob neile võimaluse kasvamiseks ja taimedest saame ka meie toitu, riideid ja teisi materjale.
- Muld hoiab soojust ja on miljonite imepisikeste ja ka suuremate elusolendite elukeskkond.
- Mõnel pool maailmas kasutatakse mulda ka ehitusmaterjalina.
Muld on üks meie tavalisemaid, kuid ka kõige hinnalisemaid loodusvarasid, mis mõjutab kõike elavat. Muld on elusolenditele sama vajalik kui õhk ja vesi. Aga kuidas on muld tekkinud?
- Mullas elab palju igasuguseid elusolendeid.
- Mullast saavad taimed vett ja eluks vajalikke aineid.
- Taimed on loomadele toiduks.
- Taimed toodavad hapnikku, mida vajavad kõik elusolendid.
- Muld on elusloodusele väga oluline.
Kivimite murenemisel tekivad liiv, savi ja kruus
Kivimid soojenevad päikese käes ja paisuvad. Külm vihm ja õhk jahutavad kivimeid ning need tõmbuvad kokku. Korduval paisumisel ja kokkutõmbumisel tekivad kivimitesse ajapikku praod, kuhu koguneb vesi. Jäätudes vesi paisub ja jätkab omakorda kivimite purustamist. Kõikvõimalikke protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad, nimetatakse murenemiseks.
Merelainedki veeretavad väiksemaid kivikesi aastast aastasse edasi-tagasi, purustavad ja lihvivad neid. Kivimeid murendavad ka mullas leiduvad happed ning taimede juured.
Nii on miljonite aastate jooksul tekkinud kivimitest setted: liiv, savi ja kruus. Aineid, mis on sattunud mulda kivimite murenemisel, nimetatakse mineraalaineteks.
Mullale annab tumeda värvi huumus
Kui labidaga maad kaevata, tuleb enamasti juba mõne labidalehe sügavusel vastu liiva- või savikiht. Mõnel pool võib leida ka kruusa. Mulla pealmine kiht on teistsugune. See on pehme, kobe ja tume, tavaliselt kas pruunikas või must. Selles peab olema peale liiva ja savi veel midagi. See tume aine on huumus.
Surnud taimeosad, eriti puude lehed, katavad sügiseti kogu maa. Kevadeks on puulehed juba mõnevõrra lagunenud ja hilissuveks on need muutunud pruunikaks aineks, milles pole enam võimalik lehti ära tunda. Nii lehtede kui ka muu elusaine ehk orgaanilise aine tükikesed lagunevad aja jooksul mullas ning neist saab huumus. Huumus sisaldab taimedele vajalikke toitaineid ja on toiduks mulla elustikule.
Muld tekib pika aja jooksul elusa ja eluta looduse koostöös, kui orgaanilised ja mineraalained segunevad.
Lisa. Huumus ja hummus
Sõna „huumus” on pärit ladina keelest, kus see tähendabki lihtsalt mulda. Kui sulle aga pakutakse toitu, mida nimetatakse hummuseks, ei tähenda see, et peaksid mulda sööma. Kokakunstis nimetatakse hummuseks kikerhernestest valmistatud pudrutaolist pastat, määret.
Lisa. Muld areneb pidevalt
Selleks et viljatus kivikõrbes tekiks õhuke huumuskiht, võib minna sadu või isegi tuhandeid aastaid. Aga muld ei saa kunagi valmis. Kui keskkonnaolud püsivad enam-vähem ühesugused, suureneb aastate jooksul ka mulla huumuskiht. Looduses võivad mulla arengut eriti palju mõjutada tulekahjud ja voolav vesi. Suur tulekahju kahjustab tugevalt mulla huumuskihti, sest kui see on tuhaks põlenud, võib tugevam tuul mulla pinnakihi lihtsalt minema puhuda. Põlengu järel hakkab metsaalal kasvama teistsugune taimekooslus kui varem.
Kõik need tegurid, mis põhjustavad kivimite murenemist, võivad kahjustada ka mulda. Voolav vesi, lained, jää ja tuuled võivad hakata pinnast uuristama ja mulda minema kandma. Seda nimetatakse erosiooniks. Erosiooni jälgi võib sageli näha järskudel nõlvadel, kus vihm on tekitanud pinnakihti uurdeid, mis võivad järjest suuremaks kuluda.
Mõisted
- huumus – orgaaniline aine, mis on tekkinud elusaine lagunemisel mullas
- mineraalaine – kivimite murenemisel mulda sattunud aine
- muld – maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete segunemisel
- murenemine – kivimite purunemine väliskeskkonna mõjul
- orgaaniline aine – elusloodusest pärinev aine
Ma tean, et …
Muld on hinnaline loodusvara. Mulla mineraalne osa tekib kivimite murenemisel. Huumus tekib elusaine lagunemisel mullas ning sisaldab mullaelustikule vajalikke toitaineid.
