- Mida nimetatakse metsarindeks?
- Mille poolest erinevad põõsad puudest?
- Kuidas eristada samblaid ja samblikke?
Puu- ja põõsarinne
Kaugelt paistab mets sakilise servaga kõrge müürina, mis näib koosnevat enam-vähem ühekõrgustest puudest. Metsas olles aga näeme, et puude ja teiste taimede kõrguses valitseb teatav seaduspära. Metsa võib võrrelda mitmekorruselise majaga: taimed moodustavad nn korruseid, mida nimetatakse rinneteks.
Vaatame üht kuuse-segametsa lähemalt. Suuremate puude võrad moodustavad seal ülemise korruse – puurinde. Vanemas eas puude kasv pikkusesse aeglustub ja puurindes võivad enam-vähem ühekõrgused puud olla üsna erineva vanusega. Saja-aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale 60-aastase kuuse ladvast, küll aga on ta tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, mis on kasvult madalamad.
Metsa järgmine korrus põõsarinne koosneb põõsastest. Erinevalt puudest on põõsaste tüved maapinna lähedalt harunenud. Laiuvate võrade tõttu saavad põõsad paremini kätte vähest valgust, mis läbi puude nendeni jõuab. Põõsaid on erineva kõrgusega. Näiteks sarapuu võib kasvada üle kaheksa meetri kõrgeks, magesõstra põõsa kõrgus on harva üle pooleteise meetri. Neist madalamatele korrustele jõuab valgust veelgi vähem.
- Puhmarinne
- Puurinne
- Sambla- ja samblikurinne
- Põõsarinne
- Rohurinne
Mõtle!
- Milliste eluks vajalike keskkonnatingimuste pärast puud metsas omavahel võistlevad?
- Miks on taimedel metsas kasulik kasvada rinnetena?
Lisa. Sarapuu
Sarapuu on nime poolest puu, aga pärispuudega ei suuda ta kasvus võistelda. Metsameestele sarapuud eriti ei meeldi, sest paljude tüvede ja laiade lehtedega sarapuupõõsas püüab liiga palju valgust kinni ning takistab noorte puude kasvamist. Sarapuupähklid on toiduks osale imetajatele (oravatele, hiirtele) ja lindudele (mänsakule). Mitmed neist soetavad endale sügisel pähkleid talvevaruks, näiteks hiired võivad neid tassida puuõõnsustesse kilode kaupa.
Puhma- ja rohurinne
Puhmarinde moodustavad madalad puituvate vartega taimed – puhmad. Puhmad meenutavad põõsaid, kuid on neist tunduvalt madalamad. Puhmarindesse kuuluvad näiteks mustikas, kanarbik ja pohl.
Rohurinne koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Mõnes metsatüübis langeb suvel, kui põõsad on juba lehes, maapinnale valgust õige vähe ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Selles rindes kasvavad näiteks sinilill, jänesekapsas, maikelluke, ülane ja ussilakk. Kõrrelisi on metsas üsna vähe. See-eest leidub rohkesti sõnajalgu, mis vajavad niiskust ja varju. Vahel vaadeldakse puhma- ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad.
Mustikal on metsa toiduvõrgustikus oluline koht. Tema lehed ja varred maitsevad paljudele loomadele. Metskitsed kraabivad talvel mustikavarsi lume alt välja. Mustika lehti söövad mõne liblikaliigi röövikud, kellest omakorda toituvad metsalinnud. Mustika marjad on toiduks paljudele lindudele ja imetajatele – laulurästast karuni. Karu rebib taimed maast välja ja tõmbab need siis hammaste vahelt läbi. Nii sööb ta ära mustika marjad ja ka lehed, varred aga viskab kõrvale.
Ussilakk kasvab peamiselt toitainerikka mullaga niisketes ja varjulistes metsades. Selle siidiselt läikivad lehed asetsevad varre tipus korrapärase nelinurgana. Lehtede kinnituskohale ilmub kevadel üks tagasihoidlik kollakasroheline õis, millest sügiseks areneb sinakasmust mari. Kogu taim, ka mari, on väga mürgine. Õnneks on ussilaka mari vastiku maitsega ja vaevalt keegi neid palju suhu pistab.
jänesekapsas –
pohl –
kuusk –
sarapuu –
Mõtle!
- Milliste puhmarinde taimede vastu inimene kõige rohkem huvi tunneb? Miks? Nimeta vähemalt kaks taime.
Sambla- ja samblikurinne
Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip. Tavaliselt lepivad samblad väga vähese valgusega ja kasvavad seetõttu isegi nii hämarates paikades, kus rohttaimed enam kasvada ei saa. Kuigi samblad vajavad enamasti kasvamiseks niiskust, võivad paljud liigid ka mõneks ajaks täielikult läbi kuivada ja edasi kasvada siis, kui sobivad tingimused taastuvad. Samblaid leidub ka puutüvedel, kändudel ja isegi okstel. Samblarindesse kuuluvad samuti maas kasvavad samblikud.
Puhma-, rohu- ja samblarinnet kokku nimetatakse alustaimestuks.
Samblad kuuluvad taimede hulka, paljudel neist on varred ja lehed. Enamik samblaid on rohelist värvi.
Samblikud kuuluvad seeneriiki. Nende keha võib olla jagunenud, kuid varsi ja lehti neil pole. Maapinnal kasvavad samblikud on peamiselt hallid või pruunikad.
- Tavaliselt rohelist värvi
- Neil ei ole varsi ega lehti
- Neil võivad olla varred ja lehed
- Tavaliselt pruuni või halli värvi
- Kuuluvad taimeriiki
- Kuuluvad seeneriiki
Lisa. Samblike kasutusviisid
Oled ehk kuulnud, et köha vastu aitab põdrasamblikutee (vahel öeldakse isegi põdrasamblatee!). Tegelikult on köharohuks hoopis islandi käokõrv, mis kasvab sageli koos põdrasamblikega.
Rahvameditsiini kõrval on samblikel teisigi kasutusviise. Kui saak oli kehv, segasid meie esivanemad islandi käokõrva toidu hulka. Ka teisi samblikke on üle maailma toiduks kasutatud. Samblikest toodetakse antibiootikume, millega ravitakse tuberkuloosi ja nahahaigusi. Samblikud sobivad ka värvimiseks või lõhnaaineks. Kuna samblikud on tundlikud saasteainete suhtes, hinnatakse nende esinemissageduse järgi õhusaaste taset.
Mõisted
- metsarinne – enam-vähem ühel kõrgusel oleva lehestikuga taimed
- alustaimestu – puhma-, rohu- ja samblarinne koos
Ma tean, et …
Ühel kõrgusel oleva lehestikuga taimerühma nimetatakse metsarindeks. Metsas võivad olla puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinne. Igas metsas kõiki rindeid ei ole.
