Mets on paljude imetajate elupaik
Metsade taimestik on liigirikas, aga ka loomastik on metsades väga mitmekesine. Oleme tutvunud metsakoosluse elustiku rikkuse ja keerukusega, nüüd õpime lähemalt tundma mõningaid meie metsades elavaid loomi.
Enamik metsataimi kasvab üht tüüpi metsas, imetajad ja linnud pole aga kindlate metsatüüpidega nii tihedalt seotud. Mida suurem on loom, seda suuremat metsaala ta elupaigana kasutab. Nii võib näiteks põder ringi liikuda ja süüa salumetsas põõsaste oksi ja rohttaimi, laanes aga kuuskede koort ja palumännikus noorte mändide võrseid. Eriti suurt jahiala vajavad röövloomad ehk kiskjad.
Metsas elab nii väikeseid kui ka suuri imetajaid. Väikeimetajatest on seal kõige rohkem mitut liiki hiiri. Suuremad imetajad pakuvad inimesele rohkem huvi, sest paljud neist on jahiloomad ehk jahiulukid.
Sõralistest on meil tavalised põder, metskits ja metssiga, kes on siinmail ka tähtsaimad jahiulukid. Nende varvaste otsas on kõvad sarvainest sõrad. Metsa pisiimetajatest ja lindudest toituvad väiksemad kiskjad, näiteks rebane ja metsnugis. Suurkiskjad karu, hunt ja ilves murravad toiduks ka suuremaid loomi. Sellist suhet, kus üks loom (kiskja) toitub teisest (saakloomast), nimetatakse kiskluseks.
Sama või eri liiki loomad võivad võistelda omavahel toidu, pesitsus- või elupaikade või partnerite pärast. Seda nimetatakse konkurentsiks. Konkurentsis jääb peale see, kes on paremini kohastunud, suurem või tugevam.
Mõtle!
- Miks on metsa loomastik liigirikas?
Põder on suurim sõraline Eestis
Põder on meie metsade kõige suurem loom. Ta on enam-vähem üht kasvu suure hobusega. Põdralehm toob aprilli lõpul või mai algul ilmale ühe või kaks vasikat. Suvi on poegade kasvatamiseks hea aeg, sest siis on põdral kerge toitu leida. Põder sööb rohtu ning puude oksi, lehti ja koort. Männi- ja kuusekoort ning männivõrseid süües kahjustab ta sageli noori puid. Põder talub hästi külmi ja lumerohkeid talvesid. Tema peamine vaenlane on hunt, aga ka näljane karu võib pärast talveunest ärkamist põdra maha murda.
Peale põdra võib meil viimasel ajal üha sagedamini kohata lõuna poolt pärit punahirve. Tal on paksus lumes põdrast raskem toitu kätte saada.
- Hobusesuurune
- Lambasuurune
- Kiskja
- Sõraline
- Taimtoiduline
- Segatoiduline
- Magab talveund
- Tegutseb ka talvel
Metskits elab väiksemates metsades
Põdraga võrreldes on metskits väike ja graatsiline sõraline. Ta ei armasta suuri ega süngeid metsi. Lihtsamini leiab ta toitu põldude ja heinamaade vahel paiknevates metsatukkades ja võsastikes. Ka kiskjaid on sellisel maastikul vähem. Metskits sööb metsas peamiselt rohttaimi ning puude ja põõsaste oksi ja koort. Lisaks käib ta ka põllul orast ja niidul rohttaimi söömas.
Talvel viivad jahimehed metskitsedele sageli lisasööta: heina ja vihtu. Hea meelega lakuvad metskitsed ka neile pandud soola. Talvel kogunevad metskitsed karja, mis kevadel laguneb. Karmil talvel hukkub palju metskitsi. Neid murravad hundid ja ilvesed, vahel ka hulkuvad koerad. Tallesid ohustavad rebane ja kaljukotkas.
- Sõraline
- Kiskja
- Taimtoiduline
- Segatoiduline
- Talvel kogunevad karja
- Suvel kogunevad karja
Hundil ei ole looduslikke vaenlasi
Hunt ehk susi on kodukoera lähedane sugulane, teda peetakse koera esivanemaks. Idaeuroopa lambakoeraga, keda rahva seas ka hundikoeraks kutsutakse, on hunt tõepoolest üsna sarnane. Hundil on enamasti hallikas karv ning erinevalt koerast on ta kõrvad alati kikkis ja saba sirge. Hundi jälg on koera omast kitsam ning pikem.
Hundid elavad talvel karjana, mis laguneb veebruaris pärast paaritumist. Siis otsib emahunt pesaks sobiva koopa ja toob aprillis ilmale 3–8 kutsikat. Harva võib kutsikaid olla ka üle kümne. See tähendab, et kui huntidel on metsas saakloomi piisavalt, võib nende arv kaunis kiiresti suureneda.
Talvel jahivad hundid metskitsi, metssigu ja põtru. Suurte loomade tabamiseks liiguvad hundid karjas ja teevad koostööd. Meelsasti püüavad nad ka jäneseid ja kopraid. Suvel kõlbavad hundile väiksemadki loomad, näiteks hiired ja linnupojad. Suve lõpul, kui hundid hakkavad kutsikatele jahipidamist õpetama, võivad nad murda kariloomigi. Üsna sageli langevad huntide saagiks ka koerad. Metsas on hunt tippkiskja, s.t röövloom, kellel pole looduslikke vaenlasi. Isegi temast märksa suurem karu taandub hundikarja ees.
Mõtle!
- Hoolimata sellest, et hundil ei ole looduslikke vaenlasi, on neid ikkagi meie metsades suhteliselt vähe. Miks?
- Sõraline
- Kiskja
- Taimtoiduline
- Elavad talvel karjas
- Elavad suvel karjas
- Tal on palju looduslikke vaenlasi
- Tal pole looduslikke vaenlasi
Pruunkaru on segatoiduline
Pruunkaru ei ole Eesti mandriosa suuremates metsades sugugi haruldane loom. Näha õnnestub teda siiski haruharva. Nagu teistel kiskjatel, nii on karulgi hea haistmine ja kuulmine ning ta eelistab inimese teele mitte sattuda. Karu on küll meie metsade suurim ja tugevaim kiskja, kuid loomi murrab ta harva. Põhiosa karu toidust moodustavad taimed, ent üldiselt on ta kõigesööja. Meeleldi söövad karud ka putukaid (eriti sipelgaid) ja nende vastseid ning veidi roiskunud surnud loomi. Võimaluse korral rüüstavad karud mesilaid, süües nii mett kui mesilaste vastseid. Teised loomad karu enamasti ei ohusta, ta ainuke vaenlane on inimene.
Talvel ei leia karud piisavalt toitu. Lumise ja külma aja veedavad nad tuulest murtud puude oksarägas või muus varjulises kohas taliuinakus. Ka karu pojad sünnivad talvise magamise ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks-kaks poega, harva ka kolm või neli. Pojad on algul väga väetid: täiskasvanud karu võib kaaluda üle 300 kilo, karupojad on aga sündides alla poole kilo. Silmad avanevad neil alles kuuvanuselt. Kui keegi peaks sattuma poegadega emakaru pesale ning ta uinakust üles ehmatama, ei tule karuema tavaliselt enam poegade juurde tagasi ning hüljatud pojad hukkuvad. Ema hoolitsust vajavad karupojad kolmanda eluaastani, seejärel ajab karuema nad iseseisvat elu elama.
- Sõraline
- Kiskja
- Segatoiduline
- Talve veedab taliuinakus
- Tegutseb ka talvel
- Eesti metsades väga haruldane
- Eesti metsades tavaline
- Eesti metsade suurim loom
Mitmekesine metsaelustik
Mõtle!
- Uuri illustratsiooni. Millised sõralised ja kiskjad on pildil?
- Milliseid toiduahelaid oskad pildil toodud liikidest koostada?
Mõisted
- jahiuluk – imetaja või lind, keda vastavalt seadusele võib jahihooajal küttida; jahiloom
- sõraline – taimtoiduline loom, kelle varvaste otsas on kõvad sarvainest sõrad
- kisklus – kahe looma suhe, mille korral üks loom toitub teisest
- konkurents – kahe looma võistlus toidu, elupaiga või partneri pärast
- tippkiskja – röövloom, kellel puuduvad looduslikud vaenlased
Ma tean, et …
Eesti metsade loomastik on väga mitmekesine. Erinevalt taimedest pole imetajad ja linnud kindlate metsatüüpidega seotud. Meie metsade suurim loom on põder.
