- Miks on sääskedel rabas hea elada?
- Millised linnud pesitsevad rabas?
- Miks elab rabas vähe imetajaid?
Putukad ja ämblikud
Soos kasvab vähe taimeliike ja vaid osa neist kõlbab loomadele toiduks. Ükski loom ei söö turbasamblaid ning näiteks huulhein ja sookail on hoopis mürgised. Ka paljude teiste sootaimede väikesed nahkjad lehed pole loomadele mokkamööda. Neist toituvad vaid mõnede putukate vastsed. Püsivamalt ongi rabaga seotud mitmesugused putukad ja ämblikud.
Rabataimedel toituvad mardikad ja liblikad ning peale nende on rabas palju verd imevaid putukaid. Sääskede ja parmude vastsed arenevad väikestes veekogudes või niiskes turbas. Rabalaukad on neile sigimiseks otsekui loodud. „Veredoonorit”, st seda, kelle verd imeda, tuleb valmikutel sageli aga kaua oodata, sest loomi (ja inimesi) liigub rabas üsna vähe. Iga soojaverelist olendit ründavad need putukad ägedalt. Verd imevatest ja teistest väikestest putukatest toituvad omakorda kiilid ja ämblikud. Ämblikke kohtabki rabas rohkem kui kusagil mujal.
- Soos on palju soojaverelisi loomi, kelle verest toituda.
- Soos pole kedagi, kes neid putukaid sööks.
- Soos olevad veekogud sobivad neile hästi sigimiseks.
Konnad, sisalikud ja rästikud
Rabas elavad putukad on toiduks rabakonnadele, kellele sobivad kudemiseks väiksemad rabalaukad. Nime järgi võiks arvata, et rabakonnad elavad üksnes rabas, aga tegelikult kohtab neid ka niitudel ja teistes elupaikades. Ka arusisalikud saavad rabas väiksematest putukatest söönuks. Konnad ja sisalikud on omakorda toiduks rästikutele.
Lisa. Rästik
Paljudel inimestel seostuvad sood just rästikutega ning madude kartuses pelgavad nad ka sohu minna. Tegelikult elab rästikuid rohkem mujal, näiteks rannakadastikes ja nõmmemetsades. Soos võib rästikut näha selle servas.
- Arusisalik
- Rabakonn
- Rästik
Soo pakub lindudele varje- ja pesitsuspaiku, kuid vähe toitu
Paljud linnud pesitsevad ja varjavad end soos, kuid toitu käivad nad otsimas sageli siiski mujal. Suur osa linde ja isegi konnad ning rästikud lähevad ebasoodsal ajal parematele jahimaadele lisatoitu otsima. Sageli askeldavad nad sooservades või soosaartel, kus taimestik on veidi vaheldusrikkam. Soosaared on soos kõrgemad kohad, kus tavaliselt kasvab mets. Neid võib võrrelda saartega keset veevälja.
Rabades pesitsevad sookured käivad toitu otsimas ka ümbruskonna põldudel ja niitudel. Soodest leiavad nad peamiselt konni ja sisalikke. Sisalikest ja kiilidest toitub hallõgija. Suvisel ajal pesitseb soodes ka palju putuktoidulisi linde, soo lagedamates osades näiteks linavästrik, põldudelt tuttavad kiivitaja ja põldlõoke. Enamik linde siirdub aga siis, kui pojad lendama hakkavad, parematele jahimaadele.
Rabaga on seotud ka mõned kullilised. Rabasaartel pesitseb haruldane kaljukotkas, meie suurim röövlind, kes vajab väga suurt jahimaad.
- Linavästrik
- Sookurg
- Kaljukotkas
- Arusisalik
- Ämblik
- Rästik
- Rabakonn
- Põldlõoke
Lisa. Hallõgija ja kaljukotkas
Hallõgija
Hallõgija on värvuline, kes meenutab välimuselt ja eluviisilt natuke kulli. Ta sööb isegi hiiri, aga neid on soodes üsna napilt ning ka sisalikud ja kiilid poevad vihmaste ilmadega peitu. Selleks et mitte nälga jääda, soetab hallõgija endale toiduvarusid. Kui kõht on täis, torkab ta püütud saakloomad mõne terava oksatüüka külge.
Kaljukotkas
Kaljukotkal on suur kongus nokk, millega ta saaki tükeldab. Tema laialisirutatud tiibade ulatus on üle kahe meetri. Kaljukotka peamine toit on jänesed, tedred ja metsised, kuid ta võib püüda isegi metskitsetallesid ja rebaseid. Looduslikke vaenlasi tal pole, seega on ta raba tippkiskja. Sageli ei leia ta rabast piisavalt toitu ning otsib saaki metsade ja niitude kohal tiirutades. Kaljukotka vanalinnud talvituvad oma pesitsuspaiga läheduses. Talvel on kotkal raskem saakloomi leida ja siis toitub ta sageli raipeist. Kaljukotka tohutult suur pesa asub tavaliselt mõnel rabasaarel tugeva põlismänni ladvas.
Soos käivad ka mujal pesitsevad linnud
Hilissuvel ja sügisel valmivad marjad meelitavad soodesse ka teisi linnuliike, kes tavaliselt tegutsevad rabade ümber soistes metsades. Rabamännikus kasvab palju sinikaid, mustikaid ja murakaid ning metsised ja tedred tulevad koos oma poegadega neid sööma. Talvel söövad tedred meelsasti siirdesoos kasepungi ja metsised toituvad rabamännikus männiokastest. Kevadhommikutel mängivad ja kudrutavad sooserval tedred ning sooalal hõikavad kured.
- Marju sööma
- Mängima
- Turbasammalt sööma
Alaliselt elab rabas vähe imetajaid
Imetajatest võib suvel rabaservas näha põtra. Talveks läheb ta aga tavaliselt kuivemasse metsa, kus pole jääd ja lund on vähem. Soosaartel elavad metskitsed, mägrad ja vahel ka rebased ning hundid. Karul on soosse asja tavaliselt kevadel: siis ahvatlevad teda sügisel valminud jõhvikad, mis on talvekülmaga magusaks läinud. Talvel maganud mesikäpal on kevadel kõht kinni ja jõhvikad aitavad tal seedimist korda saada.
Rabade loomastik on .
Rabades on loomadele toidutaimi.
Kaljukotkas vajab jahimaad.
Ma tean, et …
Soos on vähe toitu, mistõttu püsivalt elavad seal peamiselt mitmesugused putukad ja ämblikud. Paljud linnud pesitsevad ja varjavad end soos, kuid toitu käivad nad otsimas sageli siiski mujal.
