Taastuvad ja taastumatud loodusvarad

Kujuta ette, et oled ürginimeste suguharu pealik. Kuhu sa tahaksid oma rahvaga elama asuda? Ilmselt sinna, kus oleks aasta läbi parajalt soe, kus leiduks rohkesti metsloomi ja söödavaid taimi, kalu ja magedat vett. Sõltub ju iga suguharu elu loodusandidest.

Kui inimesed hakkasid põldu harima, püüdsid nad leida elamiseks paiga, kus oli toitainerikas muld ja sobiv ilmastik. Pärast kaubavahetuse teket ei pidanud igaüks enam kõike vajalikku loodusest ise hankima. Siis asustasid inimesed ka need paigad, kus varem ei olnud võimalik hakkama saada, ja õppisid aja jooksul looduses leiduvat aina enam kasutama.

Inimeste heaolu on läbi aegade sõltunud nende elupaiga looduslikest tingimustest ja loodusvaradest. Loodusvaradeks nimetatakse kõike looduses leiduvat, mida inimesed oma tarbeks kasutada saavad. Loodusvarade hulka arvatakse nii vesi, õhk, taimed ja loomad kui ka muld. Maapõues leiduvaid loodusvarasid nimetatakse maavaradeks.

Loodusvarad on maailmas jaotunud ebaühtlaselt. Mõnes riigis leidub näiteks palju naftat, mida teistele müüa. Samas pole seal aga peaaegu üldse viljakat põllumaad, metsa või isegi tarvitamiskõlblikku vett. Seepärast peavad need maad paljusid toiduaineid, vett ja puitu mujalt ostma.

Tänapäeval ei sõltu riikide majanduslik edukus mitte ainult kohalike loodusvarade rohkusest. Tähtis on ka see, kui haritud on inimesed ning mida nad oskavad ja suudavad teha.

Muld, vesi ja õhk on taastuvad loodusvarad. Need võivad inimese tegevuse tagajärjel küll kahjustuda, kuid suudavad enamasti taastuda. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad ka taimed ja loomad. Et loodusvarad kiiremini taastuksid, saab inimene ka ise sageli kaasa aidata. Sellepärast puhastavad inimesed tarvitatud vett, väetavad mulda, istutavad metsa ja kasvatavad kalamaime.

Kui aga looduselt püütakse ülemäära võtta, siis võivad ka taastuvad loodusvarad ükskord otsa saada. Paljud loomaliigid, keda inimene on liiga palju küttinud, on praegu väljasuremise äärel (nt amuuri tiiger, teravmokk-ninasarvik, lõunavaal). Maades, kus metsad on maha raiutud, on sageli ka muld vaesemaks muutunud ja vähem sademeid.

Maavarasid, sealhulgas ka kütuseid, tekib juurde väga aeglaselt. Tänapäeval kasutatakse neid aga nii palju, et nende varud varem või hiljem lõpevad. Seepärast nimetatakse neid taastumatuteks loodusvaradeks.

Et neid loodusvarasid veel võimalikult kaua jätkuks, püütakse materjale üha enam uuesti kasutada. Linnades ja asulates on elumajade juurde paigutatud eraldi konteinerid pakendite, klaasi, vanapaberi ja mõnel pool ka biolagunevate jäätmete jaoks. Ostetakse kokku vanametalli. Pandimärgisega pudelid on võimalik raha eest tagastada. Jäätmeid sorteeritakse ka jäätmejaamades ning kõik kasutuskõlblik töötatakse ümber. Nii hoitakse kokku energiat ja toorainet.