- Mis oli Eesti esimene rahvuspark?
- Kus loodi Eestis esimene looduskaitseala?
- Miks on rahvuspargid tähtsad?
Kui palju on Eestis kaitsealasid?
Eestis on 2019. a seisuga kuus rahvusparki, üle 170 looduskaitseala, üle 150 maastikukaitseala ning umbes 1100 kaitstavat looduse üksikobjekti. Aja jooksul luuakse loodus- ja maastikukaitsealasid juurde ja lisandub ka kaitstavaid üksikobjekte. Loodus- ja maastikukaitsealasid ning kaitstavaid üksikobjekte õppides uuri, millised neist paiknevad sinu elukohale või koolile kõige lähemal. Õpikus toome kõigi kohta vaid mõne näite. Soomaa rahvuspargist rääkisime juba soode peatükis, nüüd vaatame lähemalt ülejäänud rahvusparke.
Eesti esimene rahvuspark on Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark rajati 1971. aastal. Tol ajal oli see ühtlasi ka esimene rahvuspark Nõukogude Liidus. Lahemaa loodus annab hea läbilõike Eesti huvitavast looduskeskkonnast – siin on väikeseid meresaari, liigendunud ja sopilist rannikut, suuri metsi, rabasid, loopealseid, rändrahne, järvi ja paeastangult jugadena alla langevaid jõgesid. Ent Lahemaal on säilinud ka hulganisti meie rahvuskultuuri ja ajaloomälestisi. Seal asub näiteks endine vaesepoolne Altja kaluriküla ja kunagine kaptenite küla Käsmu. Lahemaal saab imetleda ka kolme täies hiilguses taastatud baltisaksa parunite mõisakompleksi: Palmse, Vihula ja Sagadi. Neist viimases asub metsamuuseum ja looduskool.
- Tegu on Eesti esimese rahvuspargiga.
- Tegu on Eesti uusima rahvuspargiga.
- Rahvuspargis näeb kuppelmaastikku.
- Rahvuspargis näeb rannikumaastikku, metsi ja rabasid.
- Rahvuspargile on iseloomulikud uhked mõisakompleksid.
- Rahvuspargile on iseloomulikud ühepuupaadid ehk haabjad.
Vilsandi rahvuspargis asub Eesti esimene looduskaitseala
Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa loodeosas. Sellesse rahvusparki kuuluvad Kihelkonna valla ümbruse lahed, poolsaared ja saared ning Vilsandi saar koos seda ümbritsevate väikesaartega. Vilsandist lääne pool paiknevad pisikesed Vaika saared võeti linnusaartena kaitse alla juba 1910. aastal. Tegemist on esimese looduskaitsealaga Balti riikides. Hiljem järk-järgult kaitseala laienes – esmalt Vilsandi saarele ning seejärel Saaremaa rannikule.
Kaitseala pindalast moodustab veidi alla poole meri. Peale selle, et Vilsandi rahvuspargi väikesaartel ja rannikul pesitseb rohkesti veelinde, on see tuntud ka kui üks suuremaid hallhüljeste poegimisalasid Eestis.
Saaremaa lääneosas on Eestis kõige pehmem kliima. Siin paljandub lubjakivi ja rohkesti on loopealseid, rannikul aga soolakaid rannikumadalikke. Selliste elutingimuste tõttu kasvab siin palju taimeliike, mis mujal Eestis puuduvad või on väga haruldased, näiteks rand-ogaputk.
Mõtle!
- Miks on Saaremaa lääneosas Eesti kõige pehmem kliima?
- Tegu on Eesti esimese rahvuspargiga.
- Praeguse rahvuspargi piires asub Eesti esimene looduskaitseala.
- Rahvuspargile on iseloomulikud rannikumaastikud, saared ja meri.
- Rahvuspargile on iseloomulikud suured soo- ja metsaalad.
- Peaaegu poole kaitsealast moodustab meri.
Matsalu rahvuspark on maailmas tuntuim Eesti rahvuspark
Matsalu laht on üks Euroopa tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku. Matsalu rahvusparki kuuluvad Matsalu laht, ligi 50 meresaart ja -laidu ning neid ümbritsev Väinameri. Madalaveelises lahes asub Eesti suurim roostikuala. Matsalus peatub kevaditi sadu tuhandeid veelinde – luiki, hanesid, laglesid, parte ja kurvitsalisi –, siit üle lendab neid aga miljoneid. Igal sügisel peatuvad Matsalus tuhanded sookured.
- Rahvuspark asub Lääne-Eesti rannikul.
- Rahvuspark asub saartel.
- Piirkond on tähtis peatuspaik rändlindudele.
- Piirkond on tähtis rändepaik paigalindudele.
- Rahvuspargis asub Eesti suurim raba.
- Rahvuspargis asub Eesti suurim roostik.
Karula rahvuspark hõlmab Karula kõrgustiku kõige väärtuslikuma osa
Üldiselt asuvad Eesti rahvuspargid suhteliselt tasastel aladel, Karula rahvuspark Lõuna-Eestis aga paikneb väga vahelduva pinnamoega Karula kõrgustikul. Sealset maastikku iseloomustavad suur hulk künkaid, kühme ja kupleid ning nende vahele peitunud järved, sood, lombid, ojad, lohud ja tasandikud. Nii on Karula nagu jääaja lõpul tekkinud pinnavormide välimuuseum. Samas on see ka Lõuna-Eesti metsarikkaim ala: mets hõlmab üle 2/3 rahvuspargi pindalast.
Suurim Karula järvedest on ligikaudu kolme kilomeetri pikkune lookleva kaldajoone, kaldaäärsete kuplite ja peamiselt liivaste randadega Ähijärv. Karulas võib näha Lõuna-Eestile tüüpilist hajaküla ning vanapäraseid laastukatusega palkhooneid ja suitsusaunu.
- Rahvuspark asub künklikul ja mitmekesisel maastikul.
- Rahvuspark asub tasasel maastikul.
- Suure osa rahvuspargist moodustab meri.
- Suurt osa rahvuspargist katab mets.
- Rahvuspargis võib näha vanu palkhooneid ja suitsusaunu.
- Rahvuspargis võib näha vanu mõisakomplekse.
Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal
Alutaguse piirkonda Kirde-Eestis on ikka tuntud meie kõige soode- ja metsaderohkema piirkonnana. Siin elab ikka veel mitu imetaja- ja linnuliiki, kes on oma varasematelt elualadelt Eestis juba kadunud, näiteks lendorav, mudanepp ja rabapüü. Ka pruunkaru ja kaljukotkas tunnevad end siinses maastikus kodusemalt kui kusagil mujal Eestis.
Erinevalt varasematest rahvusparkidest koosneb Alutaguse rahvuspark õige mitmest lahustükist. Siia jäävad peale soode ja metsade veel ka Eesti pikim liivarand ja Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul, Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, järvede poolest rikas Kurtna ja Iisaku park.
Lisa. Kaitsealad on jagatud vöönditeks
Kaitsealad on jagatud kolmeks vööndiks ja inimese tegevust piiratakse neis erineva rangusega. Loodusreservaat on inimtegevusest puutumata loodusega ala (nt põlismets, raba või meresaar). Tavaliselt on see ka väga haruldaste liikide elupaik. Reservaatides võivad inimesed viibida vaid eriloaga.
Sihtkaitsevöönd on selline osa kaitsealast, kus soovitakse säilitada või parandada sealse elukoosluse (nt metsa või niidu) seisundit. Vahel on keelatud ka sihtkaitsevööndites inimestel viibida (nt lindude pesitsusajal).
Piiranguvöönd on kõige leebemate piirangutega kaitseala osa. Siin kehtivad siiski mõningad keelud, näiteks ei ole lubatud teha lageraiet või kaevandada maavarasid.
Ma tean, et …
Eestis on kuus rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Karula, Vilsandi, Matsalu ja Alutaguse. Esimene looduskaitseala Eestis on praegu Vilsandi rahvusparki kuuluv Vaika linnukaitseala. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaal. Matsalu rahvuspark on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti kaitseala.
