Sammupaari pikkuse määramine
Kas teadsid?
Kaugus näib suurem:
- vaadates mäenõlvast allapoole,
- vaadates vastu päikest,
- vaadates piki voolavat vett või suurt teed,
- olles udus ja hämaruses,
- olles maastikul, kus vahelduvad nõod ja künkad,
- vaadates tumedate ja väikeste esemete poole.
- Tähista võimlas või spordiplatsil kindla pikkusega vahemaa, näiteks 50 m.
- Loenda sammupaarid selles vahemikus vähemalt kolm korda. Alusta kõndimist vasaku jalaga ja loe kokku kõik parema jalaga astutud sammud. Kõnni tavalise sammupikkusega. Vaata joonist.
- Kanna andmed tabelisse. Tabeli näidis:
50 m mõõtmine | Sammupaaride arv (näiteks) |
1. mõõtmine | 37 |
2. mõõtmine | 36 |
3. mõõtmine | 37 |
Kokku 150 m | Kokku 110 sammupaari |
- Arvuta sammupaari keskmine pikkus: jaga 150 m sammupaaride arvuga (meie näites 110-ga).
- Pea oma sammupaari pikkus meeles.
- Proovi hinnata kaugusi silma järgi ja kontrolli seejärel oma silmamõõtu sammupaaride abil (veel parem, kui vahemaa on mõõdetud mõõtmisvahendiga).
Kompassi kasutamine
- Kinnita kompass plaadi küljes oleva nööri abil randme külge või riputa kaela.
- Aseta kompass kaardile nii, et kompassiplaadil olevad suuna hoidmise nooled näitaksid kaardil sinu liikumissuunda (joonise a-osa). Suuna vaatamise ajal peab kompassiplaat olema horisontaalasendis, nii et kompassinõel liiguks vabalt ja näitaks põhjasuunda õigesti. Jälgi, et läheduses ei oleks segamas mingit metalleset.
- Keera ennast nii, et kompassi põhjal olevad suunavõtu jooned ja nõelavärav näitaksid kaardil põhjasuunda (joonise b-osa).
- Keera ennast nii, et nõela punane ots näitaks põhjasuunda. Nüüd näitavad suuna hoidmise nooled kompassiplaadil liikumissuunda (joonise b-osa).
- Seisupunktist vaadates on asimuut nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel (joonise c-osa).
Kaardi järgi orienteerumine
- Vali ümbruskonnast mõned hästi äratuntavad objektid ehk orientiirid.
- Pööra ennast nii, et valitud orientiiride leppemärkide asend kaardil vastaks nende asendile looduses. Kontrolli kompassi abil, kas kaardile märgitud ilmakaared on vastavuses kompassi magnetnõela suunaga.
- Leia kaardil enda seisupunkt ehk koht, kus sa asud.
- Aseta kaarti hoidva käe pöial seisupunktile ja looduses liikumisel nihuta pöialt kaardil kogu aeg nii, et see näitaks sinu asukohta kaardil.
- Võrdle pidevalt maastikku kaardiga ja keera seda käes nii, et see vastaks vaatele looduses.
- Vali sobiv liikumistee ja mine sihtkohta.
Lihtsa plaani koostamine
- Kinnita tugevale alusele paber ja vali ala, mida kavatsed plaanil kujutada.
- Seisa valitud ala keskele või äärele ja märgi paberile oma seisupunkt.
- Orienteeri alus põhja–lõuna suuna järgi ja märgi see paberi äärele (tavaliselt ülemisele parempoolsele nurgale).
- Otsusta, millises mõõtkavas kavatsed plaani joonistada.
- Märgi mõõtkava paberi alumisele servale. Abiks on, kui teed sinna ka joonmõõtkava, mille ühikud võivad olla meetermõõdustikus või sammupaarides. Viimasel juhul tuleb teada ja juurde märkida oma sammupaari pikkus.
- Vali objektid, mida plaanile kanda.
- Viseeri, s.t suuna oma seisupunktist kompass, joonlaud, pliiats või muu abivahend valitud objektidele ja märgi suunad õrna joonega paberile.
- Mõõda seisupunkti ja objektide vaheline kaugus sammupaari või mõne teise vahendi abil.
- Arvuta mõõtkava abil, kuhu peaks õrnalt joonistatud joonel märkima valitud objektide leppemärgid.
- Koosta leppemärkide legend ehk seletus.
- Kirjuta plaanile pealkiri.
- Ära unusta plaanile märkida oma nime ja kuupäeva, millal sa plaani koostasid.
- Igal plaanil peab olema pealkiri, mõõtkava ja legend.
Interaktiivse kaardi kasutamine
Näide on tehtud Maa-ameti avaliku kaardirakenduse alusel (vt joonist).
Teeme lihtsa harjutuse.
Kirjuta otsingusse Maa-amet, ava sealt Geoportaal. Geoportaali avalehelt vali Kaardiserver. Avaneb kaardiserveri lehekülg, kus on palju teksti ja erinevate pealkirjadega kaste. Tekstis on väga põhjalik Kaardirakenduse kasutusjuhend. Ava kast Aadressiandmed. Avaneb Eesti kaart.
- Vajuta nupule Aadressiotsing.
- Kirjuta avanenud aknasse näiteks Kotinuka küla.
- Vajuta nupule Mahuta kaart, saad vaadata, millises Eesti osas see küla asub.
- Vajuta nupule Navigeeri (liiguta) tagasi.
- Vajuta nupule Infopäring, saad teada, et see küla asub Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas.
- Vajuta nupule Navigeeri tagasi.
- Vajuta nupule Vahemaade mõõtmine, avanenud aknas tähista Näita vahemaid. Liigu hiirega mööda kaarti Jõhvi linnani, näed, et Kotinuka on Jõhvist umbes 2 km kaugusel.
- Vajuta Sulge aken.
- Kaardi koordinaatide nurgast (ülal paremal) saad teada Kotinuka geogaafilised koordinaadid. B on laiuskraad ja L on pikkuskraad (x ja y on ristkoordinaadid, mida õpid gümnaasiumis), H näitab kõrgust merepinnast ehk absoluutset kõrgust. Kotinuka küla geograafilised koordinaadid on 59°23´N ja 27°26´E ning absoluutne kõrgus 48,5 m.
- Kaardi ülaservas on nupud: hübriid – paneb kokku kaardi ja ortofoto, ortofoto – peaaegu sama mis aerofoto, kaart – näitab teid, asulaid, kohanimesid jne, aluskaardid, reljeef – näitab pinnamoodi.
- Kaardiakna paremast nurgast on võimalik valida soovitavat mõõtkava või kaugust. Kaardirakenduse alt leiad ka teisi kaarte, näiteks pärandkultuuri kaardi, mis näitab, kus on selle piirkonna ajaloolised ehitised jm. Eesti maakondade kontuuridega kaardi juures on võimalik hiirega kaardiakent suurendada või vähendada.
Esitatud näide ei ammendanud kõike, mida Maa-ameti avaliku kaardirakenduse kasutamine võimaldab. Otsi ise edasi!
Tabelite lugemine ja koostamine
Tabeli lugemisel on olulised alljärgnevad punktid.
- Tabeli pealkiri, kuhu on vajadusel märgitud ka mõõtühikud ja aasta, mille kohta on andmed esitatud.
- Tabelipea (ülemine rida, kuhu on märgitud võrreldavad näitajad, vajadusel ka mõõtühikud).
- Mõõtühikud, mis on märgitud tabeli pealkirja juurde või tabelipeasse.
- Tabelit saab lugeda horisontaalsuunalistest ridadest ja vertikaalsuunalistest veergudest.
- Tabeli ridade ja veergude ristumiskohas moodustuvad lahtrid, kust saab teavet nii ridades kui ka veergudes toodud andmete kohta.
- Tabelit loetakse horisontaalsuunaliselt.
Tabeli koostamisel on olulised alljärgnevad punktid.
- Tabeli pealkiri, kuhu vajadusel märgitakse ka mõõtühikud ja aasta, mille kohta andmed esitatakse.
- Tabel koosneb horisontaalsuunalistest ridadest ja vertikaalsuunalistest veergudest, mille ristumiskohtades moodustuvad lahtrid.
- Tabelipea (ülemine rida, kuhu märgitakse võrreldavad näitajad, vajadusel ka mõõtühikud).
- Tabelit täidetakse horisontaalsuunaliselt.
Diagrammide lugemine ja koostamine
Et tabelisse koondatud andmed oleksid paremini analüüsitavad ja nähtuste olemusest oleks võimalik hästi aru saada, kasutatakse diagramme ehk arvjooniseid. Nende lugemisel ja joonistamisel on hea teada järgmist.
- Diagramm on selgem, kui selles on vähem andmeid, ühe keerulise diagrammi asemel on õigem teha mitu lihtsamat.
- Hea diagrammi joonistamine eeldab kindlate võtete kasutamist.
- Valida tuleb sobiv diagrammitüüp.
- Diagrammil peab olema pealkiri või allkiri.
- Diagramm konstrueeritakse alati teljestikul (lõppviimistluses võib teljestik puududa).
- Teljestikud varustatakse skaalaga.
- Mõõtühikute nimetused märgitakse skaalade otstesse.
- Kasutatud leppemärke seletatakse legendis.
- Diagrammi abil on lihtne teha järeldusi.
Olenevalt sellest, mida on vaja näitlikustada, valitakse sobiv diagrammi tüüp. Põhiliselt kasutatakse järgmisi arvandmete näitlikustamise viise.
1. Suuruste võrdlemiseks, näiteks kahe või enama nähtuse mahu või muu iseloomuliku tunnuse erinevuste näitlikustamiseks joonistatakse võrdlusdiagramm (tulp- või lintdiagramm).
Sõltuvalt lähteandmetest kasutatakse suuruste (näiteks sinu elamiskulud suvel ja talvel, rahasumma sinu rahakotis kuu alguses ja lõpus, riikide pindalad, rahvaarvud, põllumajandus- või tööstustoodangu mahud jne) võrdlemisel rohkem tulp- või lintdiagrammi. Need diagrammid on enamasti ühemõõtmelised, kus skaala paigutatakse vastavalt püst- või rõhtteljele.
2. Nähtuse muutumist ajas on otstarbekas kujutada arengudiagrammil.
Arengudiagrammi puhul on levinuim graafik, aga võib kasutada ka teisi kujutusviise. Graafiku eelis on see, et seal saab väljendada ajavahemikke proportsionaalselt. Arengudiagrammi rõhtteljel on tavaliselt ajaskaala, nähtuse väärtusi mõõdetakse püstteljel. Ajaskaalal peavad ühikud väljendama võrdseid ajavahemikke.
3. Terviku jagunemist osadeks saab hästi näidata struktuuridiagrammil.
Struktuuri väljendamisel kasutatakse kastdiagrammi, osadeks jaotatud tulpa, linti või sektordiagrammi. Kastdiagramm tuleb hästi välja, kui joonistada ruut, mille mõlema külje pikkus on 10 ühikut. Sel juhul jaguneb pind 100 väiksemaks ruuduks, millest igaühe saab võrdsustada 1%-ga. Skaalat ei ole vaja joonistada. Kui kasutatakse osadeks jaotatud tulpa, tuleb joonistada skaala, kus 100% on jaotatud osadeks. Sektordiagrammi puhul ei tohi unustada, et 1% vastab 3,6°-le. Kui andmed ei väljenda sektorite osatähtsust, näiteks protsentides, tuleb need enne välja arvutada.
Diagramme võib edukalt joonistada ka arvuti abil.
Rahvastikupüramiidi lugemine
- Mida väljendab toodud diagramm? (Loe allkirja.)
- Kuidas on püramiidil näidatud meeste ja naiste andmeid? (Värvustega.)
- Mida on näidatud püstteljel? (Rahvastiku vanusejärgud 5 aasta kaupa.)
- Mida on näidatud rõhtteljel? (Vasakul pool on meeste ja poiste arv tuhandetes ja paremal pool naiste ja tüdrukute arv tuhandetes.)
