Liisa ärkas hommikul aknaklaasile trummeldava vihma heli peale. Välja vaadates nägi ta, et kogu maja juurest väravani viiv jalgtee ja muru selle kõrval oli vett täis. „Kui vihm ükskord üle jääb, tuleb vist küll säärikutes õue minna,” arvas Liisa. „Ega see asi nüüd nii hull ka ole,” teatas Paul. „Enne tänast vihma oli ju pikka aega kuiv. Muld imeb nüüd vee kiiresti endasse.”
Kindlasti oled mõnikord jälginud, kuidas kuumal suvepäeval tõmbub taevas pilve ja hakkab sadama. Algul langevad maapinnale üksikud piisad, seejärel aga tuleb neid üha rohkem ja rohkem. Kuivale pinnale langenud vihmavesi ei imbu kohe mulda, vaid jääb loikudena maapinnale. Loigud võivad olla suuremad või väiksemad, püsida lühemat või pikemat aega, kuid mõne aja pärast vesi kaob. Enamik vett imbub mulda, osa aurub.
- Millisel kujul esineb vesi mullas?
- Milleks vajavad vett taimed ja mullas elavad mikroorganismid?
- Miks ei tohi vett mullas olla liiga palju ega liiga vähe?
Vesi liigub mullapoorides
Vesi satub mulda põhiliselt sademetest, pinna- ja põhjaveest. Ka väga kuivas mullas on alati vett. Vesi on siis üliõhukese kilena liiva- ja saviosakeste ümber. Niisugust vett saab mullast eraldada ainult kuumutamisel temperatuuril 100–105 °C 3–5 tunni jooksul. Nii tihedalt mullaga seotud vett taimed kätte ei saa. Huumus liidab liiva- ja saviosakesed kokku mullasõmerateks. Mullasõmerate vahele jäävad vee ja õhuga täidetud ruumid – poorid. Taimed saavad kasutada ainult nendes suurtes poorides vabalt liikuvat vett.
Mullas on kahesuguseid poore. Suured poorid paiknevad mullasõmerate vahel ja on täidetud kas õhu või veega. Nende pooride kaudu nõrgub vesi mulla pinnalt raskusjõu mõjul sügavamale. Kui vesi jõuab kivimikihile, mis vett läbi ei lase, koguneb ta seal ja moodustab põhjavee. Väikesed poorid on ülipeened ja asuvad mullasõmerate sees. Seal olev vesi võib liikuda mulla pinnalt allapoole või tõusta põhjaveest ülespoole. Vesi võib väikestes poorides liikuda mistahes suunas – ühest sõmerast teise, niiskemast mullast kuivemasse.
Erinevad mullad
Muld võib sisaldada erineval hulgal liiva ja savi. Vastavalt sellele eristatakse liivmuldi, savimuldi, saviliivmuldi ja liivsavimuldi. Liivmullad koosnevad peamiselt liivast. Need on õhurikkad, kuid kuivad ja toitainetevaesed. Mis sa arvad, miks see nii on? Savimuldades on savi hulk suur. Need on toitaineterikkad, kuid õhuvaesed ja märjad. Miks?
Saviliivmullad
Saviliivmullad sisaldavad rohkem liiva kui savi. Need on samuti õhurikkad, kuid savi suurema sisalduse tõttu on poorsus väiksem ja muld niiskem. Liivsavimuldades on kuni pool mulla tahkest osast savi, ülejäänud on liiv. Suurema savisisalduse tõttu on poorid veelgi väiksemad. Nendes muldades on parajalt niiskust, õhku ja toitaineid. Liivsavimullad on taimede kasvamiseks kõige soodsamad.
Kuidas eristada muldasid?
- Liiv pudeneb sõrmede vahel.
- Märjast saviliivast saab veeretada kuulikese.
- Märjast liivsavist saab veeretada „nööri“, mis painutades praguneb.
- Märjast savist saab voolida „nööri“ ja keerata rõngasse.
Pean meeles
Vesi liigub mullasõmerate vahelistes suurtes poorides raskusjõu mõjul sügavamale.
Vesi liigub mullasõmerate sees väikestes poorides igas suunas.
Taimedele on kasvamiseks kõige soodsamad liivsavimullad.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kust satub vesi mulda?
- Mille mõjul liigub vesi suurtes poorides?
- Kuidas liigub vesi väikestes poorides?
- Millist mullavett saavad taimed kasutada, millist mitte?
- Võrdle erineva savi- ja liivasisaldusega muldade omadusi.
- Vesi satub mulda ainult sademetest.
- Poorid on mullasõmerate vahele jäävad vee ja õhuga täidetud ruumid.
- Suurtes poorides nõrgub vesi allapoole Maa külgetõmbejõu tõttu.
- Väikestes poorides liigub vesi ainult ülespoole.
- Liivmullad on kuivemad kui savimullad.
- Savimuldades on rohkem õhku kui liivmuldades.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mulla veesisaldus ei ole alati ühesugune, vaid muutub pidevalt. Teatud võtete abil saab inimene seda reguleerida. Mis on mulla pindmise kihi kobestamise eesmärk? Mulla rullimise eesmärk?
- Otsi internetist, mis on hüdropoonika.
