Liisa ja Paul olid isaga suusatamas. Ilm oli tuuline ja sissetallatud rada ei olnud. Isa suusatas kõige ees. Algul liiguti üle põllulageda. Lumi oli sügav ja lund tuiskas näkku. Siis jõuti männimetsa. Lumi oli siin palju madalam ja tuult polnud peaaegu üldse. „Oh kui mõnus on metsa varjus,” ohkas Liisa kergendatult. „Eks vanasõnagi ütleb, et mets on vaese mehe kasukas,” sõnas isa. „Metsas on tõesti lahe. Siin on kohe nagu okstest katus pea kohal ja puutüvedest seinad ümber,” leidis Paul.
- Kuidas erinevad metsa elutingimused võrreldes põllu ja muude lagedate aladega?
- Mis on metsarinded?
Mis on ökosüsteem?
Metsa elukooslus on hoopis teistsugune kui varem käsitletud aia ja põllu elukooslus. Erinevalt nendest ei ole metsa elukoosluse peamiseks kujundajaks mitte inimene, vaid mitmesugused looduslikud tegurid. Metsa elukoosluse liikmed – mitmesugused taimed, loomad ja muud organismid – erinevad aia ja põllu elukoosluse liikmetest.
Kuid mets kui tervik ei koosne ainult selle elukoosluse liikmetest ehk elusloodusest. Siia kuulub ka eluta loodus. Eluta looduse hulka kuuluvad muld, valgus, õhk jne. Elus ja eluta loodus moodustavad vastastikku üksteist mõjutades ühtse ökosüsteemi. Ökosüsteemiks nimetatakse terviklikku osa loodusest koos selles sisalduva elusa ja eluta poolega. Omaette ökosüsteemi moodustavad ka põld, soo, järv jne.
Elutingimused metsas
Metsas elukoosluse olendite elutingimused erinevad väga palju aia ja põllu elukoosluse liikmete omadest. Siin kasvab kõrvuti palju puid. Kuid iga paik, kus on koos palju puid, ei ole veel mets. Näiteks ei saa metsaks pidada viljapuuaeda või parki. Puud kasvavad seal liiga hõredalt ja liiga väikesel maa-alal. Metsa teeb metsaks see, et ala on suur ja puud asuvad seal piisavalt lähestikku. Selliselt kasvades mõjutavad puud kogu ümbritsevat keskkonda.
Metsas on selgelt teistsugused valguse-, temperatuuri- ja niiskuseolud kui näiteks põllul ja mujal lagedatel aladel. Päikesekiirgus jaguneb siin teistmoodi. Mets kasutab päikesekiirguse ära tõhusamalt kui näiteks lage niit. Osa valgust neeldub puude ja põõsaste võrades. Vähest puude ja põõsaste alla jõudvat valgust kasutavad omakorda seal kasvavad samblikud, samblad, rohttaimed ja puhmad.
Lagedate aladega võrreldes on temperatuur metsa all ühtlasem. Ööpäeva jooksul on siin päeval jahedam ja öösel soojem. Samuti on temperatuurid aasta ringi ühtlasemad. Suvine keskmine õhutemperatuur on madalam, talvine aga kõrgem kui neid ümbritsevatel lagedatel aladel.
Ka niiskus jaotub metsas ühtlasemalt kui lagedatel aladel. Puude võrad on takistuseks tuulele ja püüavad kinni osa vihmast. Nende juured aga takistavad vee kiiret äravoolamist mullast. Seetõttu on metsas õhk ja muld ühtlasemalt niisked nii ööpäeva jooksul kui ka aasta ringi.
Metsarinded
Metsade elukooslustega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike. Kõikidest Eesti looduses elavatest linnuliikidest on metsade ja puudega seotud umbes pooled. Meie looduse ligi 70 imetajaliigist elab metsades tervenisti 40. Mõned elusolendid on seotud otseselt puudega. Puud on elu- ja toitumispaigaks putukatest näiteks üraskile ja imetajatest oravale. Suurem osa metsas asuvatest taime- ja loomaliikidest elab siin aga sellepärast, et metsas on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused.
Vaheldusrikkuse üks tähtsaid põhjusi on metsataimede jaotumine kõrguse järgi otsekui korrusteks. Igal korrusel on nagu mitmekordses majas selle elanikele veidi erinevad elutingimused ja seal elab ka erinevaid asukaid. Erineva kõrgusega metsataimede korruseid nimetatakse metsarinneteks. Igal metsarindel on oma nimi. Kõrgeima rinde moodustavad puud. Seda rinnet nimetatakse puurindeks. Puuliiki, mida on metsa kõrgeimas rindes kõige rohkem, nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. Kui puurindes on kõige enam mändi, kuid selle kõrval ka kuuske ja kaske, nimetatakse metsa ikkagi männikuks. Puurindest allpool asub põõsarinne. Siin kasvab madalaid puid, nagu pihlakas ja toomingas, aga ka põõsaid, nagu sarapuu. Põõsarindele järgneb puhmarinne. Siia kuuluvad sellised puitunud varrega taimed nagu kanarbik, mustikas, pohl (puhmastest oli juttu ka raba käsitlemise juures 5. klassi loodusõpetuse tundides). Puhmarindest veidi madalamal paikneb rohurinne. Siin kasvab mitut liiki rohttaimi. Madalaima rinde moodustab samblarinne. Mõnes metsatüübis, näiteks nõmmemetsas, asendab samblarinnet samblikurinne. Puhma-, rohu- ja samblarinnet kokku nimetatakse metsa alustaimestuks.
Metsatüübid
Igale metsas kasvavale taimeliigile sobib teatava viljakusega ning niiskusega muld. Kanarbik kasvab näiteks peamiselt kuival ja väheviljakal, sinilill aga parajalt niiskel ja viljakal mullal. Sarnaste vajadustega taimed kasvavad üheskoos. Seega saab alustaimestu taimi vaadeldes otsustada, missugune on antud paiga muld. Ühesuguse mullaga ja kasvutingimustega alasid metsas nimetatakse metsatüüpideks. Käesolevas õpikus tuleb neist juttu lihtsustatult. Siin nimetame metsatüüpideks nõmme-, palu-, laane- ja salumetsi (metsateadlased nimetavad neid metsa tüübirühmadeks). Nimetatud metsatüübid on levinud rohkem kui poolel kõigist Eesti metsamaadest.
Metsatüübid vahetuvad looduses mitmesuguste seaduspärasuste järgi. Näiteks on see seotud pinnamoega. Künka lael võib levida nõmmemets, nõlval algul palumets, siis tuleb laanemets ja nõlva jalamil salumets. Põhjuseks on see, et künka lael on muld kõige kuivem ja toitainete poolest kõige vaesem. Allpool muutub muld aga järk-järgult niiskemaks ja toitainetelt rikkamaks. Selle tõttu levivad seal teistsugused mullad ja ka teiseilmelised metsad.
Töö kaardiga
Vaata internetist Eesti maakondade metsasuse kaarti. Selgita välja, millised kolm maakonda on Eesti kõige metsarikkamad ja millised kolm maakonda kõige metsavaesemad.
Proovi järele
Kirjelda mõnda metsa või metsatukka, mis asub sinu kodu lähedal või kus sa oled sageli käinud. Koosta metsa kirjeldus, mis koosneb umbes 10 lausest. Meenuta, millised taimed seal kasvasid. Kirjelda, mis on selles metsas sulle meelde jäänud ja mida huvitavat oled seal märganud.
Pean meeles
Ökosüsteemiks nimetatakse terviklikku osa loodusest koos selles sisalduva elusa ja eluta poolega.
Suurel alal lähestikku kasvades mõjutavad puud üksteist ja kogu ümbritsevat keskkonda.
Metsa taimestik jaguneb kõrguse järgi metsarinneteks.
Metsatüüpideks nimetatakse ühesuguse mullaga ja kasvutingimustega alasid metsas.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kirjelda elutingimusi metsas.
- Millist puuliiki loetakse metsa enamuspuuliigiks?
- Iseloomusta metsarindeid.
- Mis on metsatüüp?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Joonista pilt põllust ja metsast. Kirjuta kummagi pildi juurde, millised on põllu ja metsa valguseolude, temperatuuride, niiskuseolude ja tuule tugevuse erinevused.
- Uuri internetist otsisõnaga taimekooslused täpsemaid andmeid metsa kui taimekoosluse kohta.
- Võrdle internetist leitud andmete põhjal, mille poolest erinevad nõmme-, laane- ja salumets.
