Kursus „Funktsioonid”
10. klassist teame, et nurki mõõdetakse kraadimõõdus, kuid ka radiaanmõõdus. Kuna radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele, siis siit järeldub, et 180° = π rad.
Nagu teame, vastab igale nurgale üks siinuse väärtus. Kui nurk x esitada radiaanides, siis vastab igale reaalarvule x siinuse väärtus sin x. Tähistame viimase tähega y ja vaatame suurust x muutujana. Siis defineerib võrdus y = sin x funktsiooni, mida nimetatakse siinusfunktsiooniks.
Eelöeldust järeldub, et siinusfunktsiooni y = sin x
- määramispiirkonnaks X on kogu reaalarvude hulk R,
- muutumispiirkonnaks Y aga lõik Y = [–1; 1], s.t –1 ≤ sin x ≤ 1 ehk |sin x| ≤ 1.
Seosest sin(–x) = –sin x järeldub, et
siinusfunktsioon on paaritu funktsioon.
Järelikult,
siinusfunktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes.
Seosest sin (x + n · 2π) = sin x, kus n ∈ Z, järeldub, et sin x väärtused korduvad iga 2π järel. Seega võib funktsiooni y = sin x graafiku konstrueerida mingil lõigul pikkusega 2π, näiteks lõigul [0; 2π], ja seejärel jätkata samal viisil nii suures ulatuses kui vaja. Tulemuseks on siinusfunktsiooni graafik (joonis 2.52), mis kannab nime sinusoid.

Et siinusfunktsiooni väärtused korduvad iga 2π järel, siis öeldakse, et
siinusfunktsioon on perioodiline funktsioon perioodiga 2π.
Kõige lihtsam on konstrueerida siinusfunktsiooni graafikut aga arvuti abil, kasutades selleks näiteks programmi GeoGebra.
Graafikult on võimalik välja lugeda mitmeid siinusfunktsiooni omadusi.
- Siinusfunktsiooni nullkohtadeks on argumendi väärtused
…, –2π, –π, 0, π, 2π, 3π, … ehk nπ, kus n ∈ Z. - Siinusfunktsiooni positiivsuspiirkonna moodustavad vahemikud
…, –2π < x < –π, 0 < x < π, 2π < x < 3π, … ehkX^+=\left(2n\pi;\ 2n\pi+\pi\right) , kus n ∈ Z. - Siinusfunktsiooni negatiivsuspiirkonna moodustavad vahemikud
…, –π < x < 0, π < x < 2π, … ehkX^-=\left(-\pi+2n\pi;\ 2n\pi\right) ,kus n ∈ Z. - Funktsiooni y = sin x kasvamisvahemikud on
…,-\frac{5\pi}{2}<x<\frac{3\pi}{2} ,-\frac{\pi}{2}<x<\frac{\pi}{2} ,\frac{3\pi}{2}<x<\frac{5\pi}{2} , … ehkX\uparrow=\left(-\frac{\pi}{2}+2n\pi;\ \frac{\pi}{2}+2n\pi\right) , kus n ∈ Z. - Funktsiooni y = sin x kahanemisvahemikud on
…,-\frac{3\pi}{2}<x<-\frac{\pi}{2} ,\frac{\pi}{2}<x<\frac{3\pi}{2} , … ehkX\downarrow=\left(\frac{\pi}{2}+2n\pi;\ \frac{3\pi}{2}+2n\pi\right) , kus n ∈ Z. - Funktsiooni y = sin x miinimumkohad on
…,-\frac{5\pi}{2} ,-\frac{\pi}{2} ,\frac{3\pi}{2} ,\frac{7\pi}{2} , … ehk\frac{3\pi}{2}+2n\pi , kus n ∈ Z. - Funktsiooni y = sin x maksimumkohad on
…,-\frac{3\pi}{2} ,\frac{\pi}{2} ,\frac{5\pi}{2} , ... ehk\frac{\pi}{2}+2n\pi , kus n ∈ Z.
Näide 1.
Kasutades siinusfunktsiooni graafikut, leiame, 1) millise märgiga on sin 3,5 väärtus ja 2) kumb on suurem, kas sin 2 või sin 3.
- Et π < 3,5 < 2π, s.t 3,5 kuulub funktsiooni y = sin x negatiivsuspiirkonda (vt joon. 2.52), siis on sin 3,5 väärtus negatiivne.
- Et
0,5\pi<2<3<\pi , s.t argumendi väärtused kuuluvad siinusfunktsiooni kahanemisvahemikku (vt joon. 2.52), siis sin 2 > sin 3.
Näide 2.
Lahendame võrrandi
Joonestame siinusfunktsiooni graafiku ja sirge

Meid huvitavad lõikepunktid korduvad iga 2π järel. Seetõttu on joonisel näha ka lahendid