Mis on keelesugulus?
Uuri tabelit ning võrdle sõnu eri keeltes. Mida märkad?
eesti | süda | jõgi | mets | vesi |
soome | sydän | joki | metsä | vesi |
karjala | süväin | jogi | meččü | vezi |
vepsa | südam | jogi | mec | vezi |
isuri | süän | jogi | metsä | vesi |
vadja | süä | jõtši | mettsä | vesi |
liivi | sidām | jo’ug | mõtsā | ve’ž |
Kindlasti panid tähele, et need keeled on üsna sarnased. Kuidas seda seletada? Nagu inimesed, nii on ka paljud keeled omavahel suguluses. Neil on ühine päritolu ja nad on oma ehituselt üsna sarnased.
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära, põlvnemine ühest algkeelest. Samast algkeelest põlvnevaid keeli nimetatakse sugulaskeelteks.
Eesti keele sugulaskeeled
Meie lähimad sugulaskeeled on soome, vadja ja liivi keel. Neid kõneldakse või kõneldi meie naabruses ning nad on meile üsna hästi mõistetavad. Eesti keelega sarnaseid keeli kõneldakse aga kaugemalgi: määratu laial maa-alal Läänemerest Siberini. Kaugemad sugulaskeeled kõlavad eestlasele juba võõramalt.
Kõiki eesti keele sugulaskeeli kokku nimetatakse soome-ugri keelteks. Rahvaid, kellega meid seob keelesugulus, nimetame aga hõimurahvasteks.
Hõimurahvaid ja keelenäiteid
- Uuri skeemilt, millised on eesti keele lähemad, millised kaugemad sugulaskeeled.
Soome-ugri keelte kujunemine
- Vaata dokumentaalfilmi katkest üht võimalikku seletust soome-ugri keelte tekkimise kohta.
- Jäta filmist meelde sõnu, mis olid soome-ugri keeltes olemas juba tuhandeid aastaid tagasi?
Hõimurahvastega ei seo meid mitte ainult sarnane keel, vaid ka kultuuritavad. Soomeugri rahvastele on olnud omane austus metsa, taimede ja loomade vastu. Metsas on käidud seenel, marjul, puid tegemas ja küttimas. Nendeks toimetusteks paluti luba metsavaimudelt ja haldjatelt, kes võisid end ilmutada hundi, karu, ussi või mõne linnu kujul. Saamidel on metsajumalaks põdranahkades naine, udmurtidel aga puudekõrgune mees. Handid ja mansid austavad hoopis karu ja korraldavad suurejoonelisi pidustusi karu kui oma esivanema auks.
Küsimused ja ülesanded
- Millised on eestlaste lähemad ja kaugemad sugulaskeeled?
- Millistest soome-ugri keeltest polnud sa varem midagi kuulnud? Leia kaardilt, kus neid keeli kõneldakse.
- Milline soome-ugri rahvas elab meist kõige kaugemal?
- Milline soome-ugri rahvas elab kõige kaugemal põhjas?
- Milline soome-ugri rahvas elab kõige kaugemal lõunas?
- Millise riigi aladel elab kõige rohkem soome-ugri rahvaid?
- Mis on eestlastel ühist teiste soome-ugri rahvastega?
- Ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval on oma riik. Mis rahvad need on?
- Kas meie lähemad sugulaskeeled on sinu arvates väikesed või suured keeled? Põhjenda.
- Kas eesti keel on väike või suur keel?
- Millise keele kõnelejaid on kõige rohkem?
- Millise keele kõnelejaid on kõige vähem?
- Millised keeled võiksid olla ohustatud ja vajada kaitset?
Meie sugulaskeeled ja kõnelejate umbkaudne arv
ungari | 12 596 540 |
soome | 5 413 380 |
eesti | 1 040 000 |
mordva keeled (ersa ja mokša) | 431 692 |
mari | 365 316 |
udmurdi | 324 338 |
komi | 219 205 |
karjala | 35 600 |
saami keeled | 28 940 |
handi | 9580 |
vepsa | 3613 |
mansi | 940 |
isuri | 123 |
vadja | 68 |
liivi | 0 |
- Arvad, et puul on hing.
- Tunned vähemalt viit söögiseent.
- Sulle meeldib käia saunas.
- Oled näinud oma silmaga hiiepuud.
- Tead mõnd loitsu, nt ravimisloitsu „Varesele valu, harakale haigus…“
- Oskad nimetada vähemalt kolme hõimurahvast.
- Usud, et sõnal on vägi.
Loe kokku, mitu märki tegid: .
0–3 – sa kas oled kevadväsimusest kurnatud ega jaksa märke teha või oled muust rahvusest.
4–5 – kõik ei ole veel kadunud! Oled teel oma juurte juurde.
6–7 – õnnitleme! Oled tõeline soomeugrilane.
Kui tunned, et ideid napib, siis kuula Vikerraadio keelesaate katket, kus liivlane Valts Ernštreits unistab liivi keele tulevikust.
