Mulla teke ja areng

Eestlased on nimetanud end maarahvaks. Meie esivanemad olid põlluharijad, kelle tähtsaim vara oli muld. Mullast sõltus kogu nende elu. Nad nimetasid kevadist mulda muhedaks ja magusaks ega häbenenud emakesele maale suud anda. Vanasti arvati ka, et inimene, kes võtab kodunt lahkudes võõrsile kaasa kodumulda, ei jää merehaigeks ja on pääsenud koduigatsusest.

Muld on nagu ajalooraamat, kus on kirjas meie lähem ja kaugem ajalugu. Näiteks võivad mullas leiduvad söed ja tuhk meenutada saja aasta tagust metsapõlengut. Ehitiste jäänused, potikillud ja luud aga räägivad muistsest asulast, mis oli praeguse niidu asemel mitme tuhande aasta eest.

Muld on taimede toidulaud. See loob neile kasvamiseks vajalikud tingimused ja taimedest saame meiegi toitu, riideid ja eri materjale. Muld hoiab soojust ning on elupaik miljonitele imepisikestele ja suurematele elusolenditele.

Kuigi muld on üks meie tavalisemaid loodusvarasid, on see ka kõige olulisem, sest muld mõjutab kõike elavat. Elusolenditele on muld sama vajalik kui õhk ja vesi. Aga kuidas on muld tekkinud?

Kivimid soojenevad päikese käes ja paisuvad. Külm vihm ja õhk aga jahutavad neid ning need tõmbuvad kokku. Vaheldumisi kord paisudes ja kokku tõmbudes kivimid ajapikku pragunevad, tekkinud pragudesse aga koguneb vesi. Jäätudes vesi paisub ja jätkab omakorda kivimite purustamist. Ka mullas leiduvad happed ning taimede juured lõhuvad kivimeid. Merelainedki veeretavad väiksemaid kivikesi aastast aastasse edasi-tagasi, purustavad ja lihvivad neid.

Kõikvõimalikke protsesse, mille tagajärjel kivimid lagunevad, nimetatakse murenemiseks. Nii on miljonite aastate jooksul tekkinud kivimitest setted: liiv, savi ja kruus. Need moodustavad osa mullast.

Kui labidaga maad kaevata, tuleb enamasti juba mõne labidalehe sügavusel vastu liiva- või savikiht. Mõnelt poolt võib leida ka kruusa.

Mulla pealmine kiht on teistsugune. See on pehme, kobe ja tume, tavaliselt kas pruunikas või must. Selles peab olema peale liiva ja savi veel midagi. See tume aine on huumus.

Surnud taimeosad, eriti puude lehed, katavad sügiseti kogu maa. Kevadeks on puulehed juba mõnevõrra lagunenud ja hilissuveks on need muutunud pruunikaks aineks, milles pole enam võimalik lehti ära tunda. Nii lehtede kui ka muu elusaine ehk orgaanilise aine tükikesed lagunevad aja jooksul ning neist saabki huumus. Huumus sisaldab taimedele vajalikke toitaineid ja on seega toiduks mulla elustikule.

Muld tekib pika aja jooksul elusa ja eluta looduse koostöös, kui murenenud kivimid ja orgaaniline aine segunevad. Kui keskkonnatingimused püsivad enam-vähem ühesugused, siis pakseneb aastate jooksul ka huumusrikas mullakiht.

Murenenud kivimitele tekib huumus. Aja jooksul murenevad kivimid aina edasi ja ka huumusrikas mullakiht muutub paksemaks

Mulla arengus mängivad suurt rolli mullas elavad organismid. Loendamatu hulk elusolendeid töötleb (nt kobestab, õhustab, rikastab) kogu aeg mulda. Seega on nad kõik mulla lahutamatu osa. Vihmaussid ja mutid viivad mulda kaevates huumust sügavamale ja toovad sealt asemele mineraalainete poolest rikkamat mulda. Suurem osa mullas elavatest organismidest on aga nii väikesed, et neid palja silmaga ei näegi. Juba grammis mullas on rohkem elusolendeid kui on inimesi maakeral.

Kõik tegurid, mis põhjustavad kivimite murenemist, võivad mulda ka kahjustada. Voolav vesi, lained, jää ja tuul võivad hakata pinnast uuristama ja mulda minema kandma. Mulda ohustavad ka põllul tegutsevad rasked masinad, mis võivad mulla liiga tihedaks tampida.

Mulla arengut võivad oluliselt mõjutada tulekahjud. Suur tulekahju võib kahjustada tugevalt mulla huumuskihti. Kui huumus on tuhaks põlenud, võivad tuul ja vesi mulla pinnakihi lihtsalt minema kanda. Põlengu järel hakkab metsaalal kasvama teistsugune taimekooslus kui varem.

Nii nagu vett ja õhku, ei tohi ka mulda reostada. Mulda ei või valada ega puistata mingeid aineid, mis pole looduslikult mullaga seotud. Nii mõjub pesuvesi, mis sisaldab pesuvahendite jääke, mullaelustikule halvasti, aga näiteks bensiin või värvilahusti võib suure osa elusolenditest sootuks hävitada. Kui elusolendid mullas tappa, muutuvad mulla omadused taimede jaoks väga kiiresti halvemaks.

Mürgid ja paljud teised organismidele tugevat mõju avaldavad ained (nt ravimid) ei tohiks üldse mulda sattuda, kuid inimeste lohakuse või teadmatuse tõttu jõuavad need sinna mõnikord ikkagi.