Peatükk õpetab
- y = ax + b on lineaarfunktsiooni avaldis
- ax on lineaarliige kordajaga a
- b on vabaliige
Lineaarfunktsioon
Uurime seoseid
- Veenivoo alanemine aja jooksul,
- taime kõrguse muutumine aja jooksul,
- põleva küünla kõrguse muutumine aja jooksul.
Märka
Võrdsete vahemike kaupa toimub muutus võrdses ulatuses. Need ühtlased muutumised kirjeldavad lineaarset seost ja neid saab väljendada valemi abil.
Kõige lihtsamad ühte muutujat sisaldavad avaldised on lineaaravaldised.
See eeldab ka seda, et muutuja ei tohi olla jagajas ega murru nimetajas. Pärast avaldise lihtsustamist saab mis tahes lineaaravaldise esitada kujul
ax + b,
kus a ja b on arvud ning x on muutuja.
Lineaarfunktsiooniks nimetatakse seost, mille valem on esitatud lineaaravaldise abil.
y = ax + b
Liiget ax nimetatakse lineaarliikmeks,
liiget b aga vabaliikmeks.
Märka
Kui vabaliiget ei ole, see tähendab b = 0, siis saame võrdelise seose
y = ax.
Seega on võrdeline seos lineaarfunktsiooni erijuht.
Näide
Pudelis oleva veenivoo maksimaalne kõrgus on 250 mm. Põhjas oleva augu kaudu väheneb vee kõrgus iga sekundiga 2 mm võrra. Leiame vee kõrguse pudelis 10 sekundi pärast.
Lahendus
- Koostame funktsiooni y, mis näitab veenivoo kõrgust h ajahetkel t, kus
t on muutuja ja h näitab funktsiooni väärtust.
y = h(t) = 250 – 2t
Veenivoo jääb iga sekundiga 2 mm madalamaks.
- Leiame vee kõrguse 10 sekundi pärast.
h(10) = 250 – 2·10 = 230 mm
- Pudel on tühi, kui veenivoo kõrgus on 0.
h(t) = 250 – 2t = 0
t = 125 korral on tingimus täidetud.
Vastus
125 sekundi ehk ≈ 2 minuti pärast on pudel tühi.
Reeglid
- y = ax + b on lineaarfunktsioon, kus a ja b on arvud ning x on muutuja
- liiget b nimetatakse vabaliikmeks
- liiget ax nimetatakse lineaarliikmeks
Kui võrdsete vahemike kaupa toimub muutus võrdses ulatuses, siis on tegemist funktsiooniga.
- Lineaarfunktsioon saab olla kujul
- y = ax +b
- y = ax
- y = x
- Muutuja lineaaravaldises on esimeses astmes, nagu
- y = 2x + 4
- y = 5 – x
- y = –0,1x
- y = x2 + 1