Erituselundid ja jääkainete eemaldamine

Elutegevuse käigus tekib rakkudes mitmesuguseid mittevajalikke aineid, näiteks kusiainet, süsihappegaasi jt ainevahetuse jääke. Osa neist on mürgised või muidu kahjulikud. Jääkained, sealhulgas ka liigne vesi, tuleb eritada, st kehast eemaldada, sest muidu need kuhjuvad ning põhjustavad organismi elutegevuse häireid ja lõpuks isegi surma.

Ainevahetuses tekkinud jääkaineid ja mõnede ainete ülejääke koguvad ja eemaldavad kehast mitmed elundid: neerud, kopsud, nahk ja soolestik. Need aitavad organismis säilitada ainete hulka vajalikul tasemel.

Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Need on ained, mille hulk veres peab olema püsiv, sõltumata sellest, kui palju me sööme või joome.

Inimesel on kaks 10–15 cm pikkust oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas, üks ühel ja teine teisel pool selgroogu. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Kui jääkaineterikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride kogumikesse (neerukehakestesse). Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis. Kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin.

Uriini peamised koostisosad on vesi ning valkude lõhustumisel moodustunud kusiaine. Kuid selles sisaldub ka teisi ainevahetuse jääkained, mitmesuguseid soolasid jm.

Uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast. Seda moodustub rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku tarbinud, aga ka jahedate ilmadega, kui higistatakse vähem. Mõned joogid, nt kohv ja alkohol, soodustavad uriini teket ja eritumist.

Moodustuva uriini hulka reguleerivad ka hormoonid. Kui veri muutub liiga tihedaks, eritub hormoon, mis vähendab tekkiva uriini hulka, ja organismi jääb rohkem vett. Kui aga veri on liiga vedel, siis uriinieritus hoopis suureneb.

Mida rohkem uriini eritub, seda vähem on selles sooli, et neid liigselt ei eemaldataks ja organismis vajalike soolade ja vee tasakaal säiliks. Uriini koostise analüüs annab infot neerude jt elundite talitluse kohta: valgud uriinis võivad viidata neerupõletikule, glükoos aga häiretele organismi suhkrute ainevahetuses.

Pärast liiga soolase toidu söömist on organismis soolade kontsentratsioon suurem kui tavaliselt, ja et see veelgi ei suureneks, säilitab organism vett: neerudes imendub uriini moodustumisel rohkem vett tagasi verre. Samuti tekib janu. Joodud vesi taastab soolade ja vee normaalse vahekorra organismis. Liigsed soolad ja vesi erituvad hiljem uriiniga.