Mõtle ja tegutse

Valkude tõestamine

Valkude olemasolu kindlakstegemiseks kasutatakse nn biureedireaktsiooni. Valgu lahus leeliskeskkonnas värvub sinakasvioletseks, kui sellesse lisada vasksulfaadi lahjendatud lahust.

Valgu tõestamiseks võta 2 ml valgu lahust, nt vee ja munavalge segu, ja lisa 1 cm³ NaOH ning loksuta. Seejärel lisa tilkhaaval 1% CuSO₄, vahepeal loksuta lahust. Kontrollkatse tee veega. Lahus, mis sisaldab valke, muutub violetseks. Lahus, kus valke pole, jääb siniseks.

Tärklise tõestamine

Tärklise olemasolu kindlakstegemiseks kasutatakse joodilahust, mis tärklise toimel muutub pruunist tumesiniseks.

Sega noaotsatäis kartulitärklist veega ja lisa sellele paar tilka veega lahjendatud helepruuni joodilahust. Katseklaasi sisu muutub siniseks. Kontrollkatse tee veega: kui lisad joodi puhtale veele, siis joodi värvus ei muutu.

Samasugust reaktsiooni saad jälgida, kui tilgutad joodilahust pooleks lõigatud toorele kartulile.

Rasvade tõestamine

Rasvade olemasolu kindlakstegemiseks toidus kasutatakse rasvade omadust jätta filterpaberile või salvrätikule iseloomulik plekk. Taimeõli on 100% rasv. Kui tilgutada salvrätile veidi õli ja veidi vett ning lasta kuivada, jääb alles vaid rasvaplekk. See on hästi näha, kui vaadata paberit vastu valgust.

Purusta uuritavad toiduained, nt pähklid, kartulikrõpsud ja karamellkompvekid. Mulju neid filterpaberi vahel. Lase paberitel kuivada ja vaata, millised toiduained sisaldavad rasvu.

Glükoosi tõestamine

Mõnede süsivesikute, näiteks glükoosi, fruktoosi ja maltoosi tõestamiseks lahuses kasutatakse nn Benedicti reaktsiooni. Uuritav suhkur lahustatakse vees, sellesse tilgutatakse Benedicti lahust (see on sinine) ning kuumutatakse mõni minut vesivannis 70 °C juures. Kui lahuses on glükoosi, muutub lahuse värvus. Värvumine sõltub suhkru kontsentratsioonist.

Rohekas - 0,5%

Kollane – 1%

Oranž – 1,5%

Punane – 2%

Nii saab veel uurida, kui palju suhkrut uuritav lahus sisaldab.

Benedicti lahust saab keemiaklassis ka ise valmistada.

1. 85 ml veele lisatakse 10 g naatriumkarbonaati ja loksutatakse.
2. Lisatakse 17,3 g naatriumtsitraati, loksutatakse.
3. Vähehaaval lisatakse vasksulfaadi lahust (iga kord tuleb loksutada). Tekib sinist värvi lahus. (CuSO₄ lahuse saamiseks lahustatakse 1,7 g CuSO₄ 10 ml vees.)

Milline toit on kvaliteetne?

Toidu kvaliteeti hinnates peetakse silmas selle kolme tähtsat omadust: ohutust, toiteväärtust ja meeldivust. Ohutu toit ei tohi sisaldada inimesele kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Toiteväärtus näitab toiduaine energeetilist väärtust (st kui palju selles sisalduvad põhitoitained energiat annavad) ning milliseid mineraalaineid ja vitamiine selles on. Nii ohutust kui ka toiteväärtust saab kindlaks teha laboratoorsete analüüsidega. Kuidas aga otsustada toidu meeldivuse üle? Selleks võetakse appi meeled: kuidas toit lõhnab, maitseb ja kui isuäratav välja näeb.

Kuidas hinnatakse toidu meeldivust?

Selleks et otsustada toidu meeldivuse üle, hinnatakse selle kindlaid omadusi kokkulepitud skaala põhjal. Iga hindaja märgib oma hinded üles, lõpuks liidetakse kõigi tulemused ja kantakse graafikule.

Näiteks võrreldakse kahe tootja piparkooke. Hinnatakse üheksat omadust: kõvadust, värvust, magusust, rasvasust, tihedust, aroomi jm. Näiteks magususe skaalal tähistab 0 magusa maitse puudumist, 5 aga väga magusat.

Loe toiduainete maitseomaduste hindamise kohta ajakirjast Horisont nr 2, 2013.

Rühmatöö eesmärk on uurida, milline seos on toidu maitseomaduste ja toiteväärtuse vahel.

Valige uuritavad tooted: jogurtid, mahlad, jäätised, pagaritooted vmt. Tooted peavad olema ühest rühmast, näiteks kolm erinevat apelsinimahla.

1. Koostage toiduaine maitse ja meeldivuse hindamise plaan ning toimige selle järgi. Pidage silmas, et hindaja ei tohi teada, millist toodet ta parasjagu hindab. Vormistage tulemused graafiliselt.
2. Tehke infosiltide põhjal kindlaks uuritavate toodete toiteväärtus (energeetiline väärtus, mineraalainete ja vitamiinide sisaldus). Järjestage tooted toiteväärtuse järgi.
3. Tehke kindlaks, kas teie uuritavates toodetes võib olla saasteaineid. Selleks vaadake internetist.

Praktikatunnis uuriti eelkirjeldatud meetoditega toitainete sisaldust neljas toiduaines. Katsetes muutsid lahused värvi. Vaata tabelit ja tee järeldused, milliseid toitaineid uuritud toiduained sisaldasid.

Vali paar toiduainet, milles sa eelkirjeldatud meetoditega toitainesisaldust soovid uurida. Planeeri oma katseseeria, ja kui võimalik, tee need katsed.

Märkus. Kui soovid nende meetoditega uurida tahke toiduaine koostist, lisa sellele kõigepealt vett.