Intervjuu võib olla nii täiesti iseseisev ajakirjanduslik žanr kui ka mõne teise meediateksti (nt uudise) osa. Intervjuu on dialoog, ajakirjaniku kõnelus mõne isikuga. Intervjueerija peab enne küsitlemist hästi läbi mõtlema, mis on tema intervjuu eesmärk, mida täpselt soovib ta teada saada ning missugused küsimused huvitavad lugejat.
Intervjueeritava ülesandeks on küsimustele võimalikult konkreetselt ja huvitavalt vastata. Mõnele küsimusele saab vastata pikalt, mõnele aga ainult ühe sõnaga. Ühesõnalisi vastuseid antakse sageli kas-küsimustele, sest need võimaldavad vastata jah või ei, kuid lugejale need üldjuhul informatiivsed ning huvitavad ei ole, seepärast peaks intervjueerija neid võimaluse korral vältima.
Intervjueerida võib inimesi väga erinevatelt elualadelt, nt
- kindla valdkonna spetsialisti, kelle teadmised ja seisukohad on päevakajalise teema puhul olulised;
- mõnd kuulsat inimest, kelle seisukohad on lugejatele huvitavad;
- juhuslikult valitud inimesi, kui soovitakse mingis küsimuses teada saada tavainimeste seisukohti.
Harjutus 171
Too näiteks sündmus(ed), mille puhul oleks otstarbekas intervjueerida järgmisi inimesi.
peaminister, haigla peaarst, kooli direktor, kuulus sportlane, liikluspolitseinik, linnapea, raamatupoe müüja, loomade varjupaiga töötaja, tuntud laulja, autojuht, astroloog, lillemüüja, ettevõtte Eesti Loto esindaja
Intervjuusidki on mitut liiki. Kui enamasti küsitakse intervjueeritava arvamust mingi teema kohta (näiteks küsitletakse linnapead linna probleemide asjus), siis mõnikord võib mõne tuntud inimesega tehtud intervjuu põhjal koostada hoopis dialoogilise persooniloo. Persooniloo eesmärk on tutvustada inimest lähemalt. Sageli esitatakse intervjueeritavale siis õige erisuguseid küsimusi: lapsepõlve, kooliaja, loomingulise tegevuse või muude saavutuste, hobide jms kohta.
Viimasel ajal on üha enam populaarsust kogunud ajalehtede kodulehekülgedel korraldatavad online-intervjuud: kõik lugejad saavad interneti teel esitada mõnele tuntud inimesele küsimusi, millest huvitavamatele või aktuaalsematele intervjueeritav sama väljaande kodulehel ka vastab.
Harjutus 172
Loe läbi katkend online-intervjuust laulja Katrin Mandeliga ehk Kate’iga.
Õhtulehe lugejate küsimustele vastanud lauljatar Katrin Mandel kinnitas, et igal inimesel on oma laul sees ja et muusikuid, kellega tema koostööd sooviks teha, on hirmus palju.
Kust teie lauljatee üldse alguse sai?
Esimene suurem märk enda jaoks oli „Kaks takti ette”, aga see oli väga ammu. Laulnud olen aga nii kaua, kui mäletan.
Kas laulma saab ka õppida 20aastane inimene, kes tegelikult üldse viisi ei pea, või on tähtis alustada hääleseadega väga pisikesena?
Väga pisikestele hääleseadet kui sellist ei tehtagi. Kõige hullem on aga lapsel (ja isegi suuremal inimesel) võtta laulurõõm ära öeldes, et „sa ei oska ju!”. Olen kindel, et igal inimesel on oma laul sees. Küsimus on, kas seda teha valjult või vaikselt. :) Viisipidamist võib alustuseks harjutada ka täiesti lihtsa lauluga „Juba linnukesed”...
Kes on teid muusikaliselt või elus üldse kõige enam mõjutanud?
Eks ikka inimesed, kes mu ümber on. Aga suur osa on ka Vikerraadiol, sest kui olin väike, kuulasin kõiki soovisaateid ja soovikontserte, mis sealt lasti. Lemmikbändid olid Kukerpillid ja ABBA.
Mis te arvate praeguse aja Eesti muusikamaastikust?
Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid. Aga praeguse muusikamaastiku juures on tegelikult valik ju päris suur. Tuleb lihtsalt see õige üles leida. Ainult raadio peale lootma jääda kahjuks ei saa.
Millega te peale muusika veel tegelete, mis ametit peate?
Olen lasteaias muusikaõpetaja.
Miks te varem ei ole andnud välja vaid oma lauludega plaati?
Laulud tulevad, nagu nad tulevad; kui sobiv hulk koos, saab tulla ka plaat – enne mitte.
Kui te peaksite ise võrdlema oma lauldud laule nüüd ja aastaid tagasi, kas olete enda meelest pika tee läbinud?
Üldsegi mitte. Aeg läheb nii ruttu, et kõik on olnud justkui alles.
Mis on su lemmikraamat ja miks?
Neid on aastate jooksul ka palju olnud. Aga viimatine mõnus lugemine (jättes välja igaõhtused lasteraamatud) oli Agatha Christie elulugu. Oli lihtsalt huvitav.
Mis on olnud sinu elu kõrghetk?
Ei oska öelda. Nii palju, kui kõrghetki, on ka madallende. Need käivad justkui lainetena. Tasahilju ikka loodan, et äkki kõrgeim hetk on veel ees.
(www.ohtuleht.ee, 07.05.2009)
- Kas sul oli seda intervjuud huvitav lugeda? Põhjenda oma arvamust.
- Otsi intervjuust mõni huvitav vastus või mõttekäik, mis pani sind mõtlema. Esita see klassis ning lisa sellele oma arvamus.
- Analüüsige klassis lauljale esitatud küsimusi. Kas need on huvitavad? Mida sina oleksid tahtnud intervjueeritava kohta teada saada?
- Kirjuta vihikusse küsimused, mida sooviksid intervjueerimisel kindlasti esitada oma lemmiklauljale.
Üheks levinud intervjuu liigiks on välkintervjuud, kus kõigile intervjueeritavatele inimestele esitatakse sama küsimus, nt „Missugune sündmus jäi teile kõige eredamalt möödunud aastast meelde?” või „Kes on teie arvates Eestis prestiižseim poliitik?”. Välkintervjuud on väga populaarsed peaaegu kõigis meediakanalites.
Harjutus 173
Mõtle üks küsimus valdkonnast, mis on momendil millegi tõttu päevakajaline, näiteks koolielust, vaba aja veetmisest oma kodukohas, poliitikast, popkultuurist. Küsimus peab olema selline, et tulemusi oleks võimalik pärast kokku võtta, võrrelda. Esita küsimus vähemalt 20 inimesele ja too välja tulemused. Vormista küsitluse vastused diagrammina.
Kui sul on selleks võimalus ning vajalikud oskused, tee seda arvutis MS Exceli programmi kasutades. Esitle klassis oma välkintervjuu tulemusi.
Diagramme on palju liike, millest levinumad on sektor- ja tulpdiagramm.
- Missuguseid andmeid näidisdiagrammid esitavad?
- Arutage klassis, millal on otstarbekam kasutada sektor-, millal tulpdiagrammi. Miks?
- Uurige Exceli programmist, missuguseid diagramme veel saab teha ning missuguste andmete esitamisel on otstarbekas neid diagramme kasutada.
KORDAME
|
1. |
Too näiteid, mispuhul inimesi intervjueeritakse. |
|
2. |
Miks ei ole üldjuhul hea intervjueeritavale esitada kas-küsimusi? |
|
3. |
Miks on otstarbekas edastada andmeid tabelite või diagrammidena? |
