- Tuletage koos meelde, missugused sõnad kuuluvad muutumatute sõnade sekka.
Määrsõna võib kuuluda tegusõna juurde, andes sellele mingi uue tähendusvarjundi või täpsustades tegusõna tähendust, nt vastu võtma, ära sõitma, valmis saama. Niisugune määrsõna ja tegusõna moodustavad koos ühendtegusõna (vt ptk 6.6).
- Mille poolest erinevad muutumatud sõnad käändsõnadest ja pöördsõnadest?
MÄÄRSÕNAD võivad olla iseseisvad muutumatud sõnad, mis näitavad aega, kohta, hulka, seisundit ja viisi. | |||
Kohamäärsõnad näitavad ruumilisi suhteid, tavaliselt kolme ruumisuhet: sihtkohta, asukohta ja lähtekohta, nt Eemalt kostis jaanituleliste hõikeid, ja vastavad küsimustele kus?, kust?, kuhu?. | Ajamäärsõnad näitavad aega ja ajalisi suhteid, nt Vanaema ei ole enam ammu meil külas käinud, ja vastavad küsimustele millal?, kui kaua?, mis ajaks?, kui tihti? jne. | Viisimäärsõnad näitavad sündmuse toimumise viisi, seisundimäärsõnad aga sündmuses osaleja seisundit või asendit, nt Nipernaadi heitis heinamaale mõnusalt selili ja vahtis pilvi, ja vastavad küsimusele kuidas?. | Hulga- ja määramäärsõnad näitavad millegi hulka või omaduse määra, nt Timmu mängib väga hästi korvpalli. |
alla, all, alt; | ülehomme, siis, kaua, varsti, harva, pea(gi) | hästi, kurvalt, sulpsti, naljatamisi, kössis, pikali, ärkvel | kahekesi, palju, vähe, väga, üsna, võrdlemisi |
NB! Kuigi tundub, et kohamäärsõnad muutuvad kolmes käändes, ei saa neid lugeda käändsõnadeks, sest teisi käändevorme neist moodustada ei saa. Ka mõnel seisundimäärsõnal võib olla kaks vormi, nt vajus kössi ja istus kössis.
Harjutus 174
Maritil oli tahtmine püsti karata. Nüüd pole mingit põhjust koolist lahkumiseks. Õpetaja kõndis klassi ees edasi-tagasi . Pallimäng on seal klassiakende all keelatud. Heitsin rannaliival end kõhuli ja pöörasin ainult pisut pead, et jälgida kilkavate laste tegemisi. Kaspar oli teinud kõik ülesanded õigesti . Vanaisa ja isa istusid kahekesi kamina ees ja ajasid mõnusalt juttu. Anu käib hommikuti jooksmas. Lõpuks hakkasid asjad ülesmäge liikuma. Meie koolis on liiga vähe õpilasi. „Või nii,” ütles direktor eriti imestunud häälega. Isa rääkis nüüd aeglaselt ja selgelt . Eemal seisis lühike valgepäine tüdruk. Sõbrad hingasid sisse ja alustasid täpselt üheskoos : „Anna andeks, et ma üleeile ei tulnud…” Kutsikas kiikas ülespoole – üle laua serva paistis vorst.
Samamoodi nagu omadussõnadest, saab ka määrsõnadest moodustada võrdlusastmeid, nt hästi, paremini, kõige paremini; kaugel, kaugemal, kõige kaugemal.
Harjutus 175
Sina tunned ju oma sõpra (hästi – keskvõrre) . Usun üha (palju – keskvõrre) , et meie klass võidab sel aastal tantsuvõistluse. (Kaugel – keskvõrre) paistis suurlinna tulede kuma. Meie klassis puudub Martin koolist (sageli – ülivõrre) . Meie kass Kurri sööb (aplalt – keskvõrre) kui teised kassid. (Ennem – keskvõrre) sõidan vanaema juurde, kui seda häbi talun. Ära jää (hiljaks – keskvõrre) kui kell kümme. Niimoodi vilet lastes edeneb töö (hoogsalt – ülivõrre) . Kaur läks üha (hullusti – keskvõrre) närvi – ta ei võinud tüdrukut teiste poistega rääkimas näha. Õhtul hakkas Pille kõht veel (kangesti – keskvõrre) valutama. Olen laagris olnud (kaua – ülivõrre) kuu aega järjest. Ema ostis tütrele „Pinocchio” – maailma (kaunilt – ülivõrre) kujundatud raamatu. Kui sa natukenegi (kiire – keskvõrre) teed, siis jõuame ka lõbustusparki.
Uusi määrsõnu saab moodustada tuletusliidetega. | |||||
-lt abil saab moodustada määrsõnu kõikidest omadussõnadest. | -sti on enamasti sama tähendusega nagu -lt. | -misi näitab tegevuse viisi. | -ti näitab enamasti paiknemist ajas ja ruumis. | -tsi näitab enamasti kas liikumisteed või tegevusvahendit. | -li, -kil, -gil, -kuti näitavad asendit või olukorda. |
naljakas –> naljakalt, vaikne –> vaikselt, must –> mustalt | julgelt = julgesti, räbalalt = räbalasti | pikkamisi, aimamisi, salamisi | hommikuti, kohati, seliti, kevaditi, suviti, sügiseti, talviti | meritsi (mööda merd), maitsi, meilitsi, käsitsi, telefonitsi | selili, istukil, kummargil, vastakuti |
NB! Vahel võib -lt ja -sti tähendus erineda, nt kindlalt (tugevasti) ≠ kindlasti (kahtlemata); parajalt (parajal määral) ≠ parajasti (just sel hetkel).
Harjutus 176
Kuningalossi valvur seisis (kindel) väravas. Isa vaatas (paras) telerit, kui kuulis (ootamatu) teisest toast valju klirinat. Suvesõpradega suhtleme talvel (meil) . (Kindel) kohtume ka järgmisel aastal. Merevesi oli (paras) soe ning kõik tormasid vette. Väike Pille tahab endale (kange) uut nukuvankrit. Vanaema kummardus (kange) niidirulli üles võtma. Mihkel tõusis (pikk) laua tagant püsti. (Suvi) oleme oma perega Hiiumaal. Helis ja Kaileen käivad (sage) ujumas. (Arvatav) lõpetan sel aastal klassi neljade ja viitega. Marit vaikis (solvunud) , kui Mikk tema üle (pilkav) naeris. „(Serv) , (serv) !” õpetas siil Kalevipoega. (Vana) elasid inimesed taredes, kus ei olnud isegi elektrit. Meil on (häda) nõu vaja.
KORDAME
|
1. |
Mida väljendavad määrsõnad? |
|
2. |
Nimeta määrsõna võrdlusastmed. Too näide määrsõnade võrdlemisest. |
|
3. |
Kuidas saab moodustada määrsõnu? |
4. | Missugused on kõige tavalisemad määrsõnaliited? Too näide nende liidete kasutamisest. |
5. | Missugust liidet tuleb kasutada, et näidata paiknemist ajas või ruumis? |
6. | Missuguste liidetega moodustada sõnu, mis näitavad asendit või olukorda? |
7. | Missugust liidet kasutatakse peamiselt liikumisteed tähistavate määrsõnade moodustamisel? |
