Sirge joonestamine kahe punkti järgi

Peatükk õpetab

  • sirge joonestamist sirgel arvutatud kahe punkti abil

Kahe punkti meetod

Iga lineaarfunktsiooni y = ax + b graafikuks on sirge.

Sirge on määratud kahe punktiga. Nende punktide leidmiseks võib anda muutujale x kaks erinevat väärtust ja arvutada vastavad muutuja y väärtused ehk funktsiooni ­väärtused. Võimaluse korral on soovitatav x väärtused valida nii, et saadud punktid oleksid täisarvuliste koordinaatidega.

Näide 1

Joonestame sirge  y=34x+2 .

Lahendus

  1. Et lineaarliikme kordajaks on murdarv nimetajaga 4, siis tuleks muutuja x väärtused valida 4-ga jaguvate täisarvude hulgast {0; 4; −4; 8; −8; ...}. 
  1. Valime x1 = −4 ja x2 = 0 (ka x1 = 0 ja x2 = 4 sobivad hästi). Arvutame vastavad  y väärtused.

y1 3 4 ⋅ (−4) + 2 = −3 + 2 = −1

y2 3 4 ⋅ 0 + 2 = 0 + 2 = 2

  1. Arvutustulemused esitame punkti koordinaatidena (–4;–1), (0; 2), kanname need teljestikku ning joonestame sirge.

Vastus

Sirge  y=34x+2 joonestamiseks on valitud punktid (0; 2) ning (–4; –1)

Märka

Absoluutväärtuselt väiksemad väärtused on graafiku joonestamiseks mugavamad.

Kahe punkti meetod

Näide 2

Kui a = 0, siis y = b ja y väärtus on alati üks ja seesama, sõltumata muutuja x väärtusest.

Sel juhul on sirge paralleelne x-teljega ja läbib y-teljel punkti b.

x-teljega paralleelne sirge

Näide 3

Kui b ≠ 0, võib sirge punktideks võtta lõike­punktid koordinaat­telgedega, võttes kord x = 0, kord y = 0. 

y = ax + b

Kui x = 0, siis y = a ⋅ 0 + b = b.  

Kui y = 0, siis ax1 + b = 0 ehk  x1=ba .

Joonestame saadud punktide abil sirge.

Sirge koordinaat­telgedega lõikepunktide järgi

Harjutan ja lahendan

A-st ja B-st

y = x + 3, y = x – 5 ja y = 7x – 9

  1. Sirge y = x + 3 on ΔABC küljel 
  2. Sirge y = x – 5 läbib ΔABC tippu 
  3. Sirge y = 7x – 9 lõikab y-telge kohal .
  4. Sirge y = 7x – 9 näitab küljele  tõmmatud kõrgust.
  5. Sirged y = + 3 ja y = 7x – 9 lõikuvad punktis 

y = 1 – x, y = 3x + 5 ja y = –7x – 5

  1. Sirge y = 1 – x lõikab ΔABC külge  punktis ().
  2. Sirge y = 1 – x läbib ΔABC tippu 
  3. Sirge y = –7x – 5 lõikab y-telge kohal .
  4. Sirge y = 3x + 5 lõikab y-telge kohal .
  5. Antud kolm sirget 

Kontrolljoonis

  1. Joonesta sirged yx + 3yx – 5 ja y = 7x – 9
  1. Joonesta sirged y = 1 – x, y = 3x + 5 ja y = –7x – 5.
    ​Kuidas need paigutavad kolmnurga ABC suhtes?
  1. y = x + 4
  • õige
  • veaga

A(3; )

B(–3; )

  1. y = 5 – 2x

A(1; )

B(–1; )

  1. y = 9 + 0,5x

A(–2; )

B(40; )

  1.  y = 7x

A( 21)

B(; 0)

  1. y = 1 – 4x
  • õige
  • veaga

A(–3; )

B(5; )

  1. y = 0,25x – 2
  • õige
  • veaga

A(; –2)

B(–4; )

Joonisele on tahetud kanda funktsioonide y = x + 4, y = 1 – 4x ja y = 0,25x – 2 graafikud, üks neist on kantud valesti

Reeglid ja valemid

  • Lineaarfunktsiooni valem y = ax + b
  • Sirgel punkti arvutamiseks valime x ja arvutame y valemi järgi, saame punkti koordinaatidega (x; ax + b).

y = 2x + 3

  • Kui valime x = 2,  siis
  •  y
  • P(; ).
  • Kui valime x = –5, siis
  • y
  • P(; ).

y = –2x + 3

  • Kui valime x = 2, siis
  • y
  • P( )
  • Kui valime x = –1, siis
  • y
  • P(; )