Metallide ehitus ja füüsikalised omadused

  • Millised on metallide füüsikalised omadused?
  • Millised sidemed esinevad metalliaatomite vahel?

Metallide omadused igapäevaelus

Äikesetorm on suvel Eestis üsna tavaline ilmastiku­nähtus. Välk on suure energiaga elektriline nähtus, mis võib palju kahju tekitada. Tihti varjume äikese eest majja, ent ka maja peab olema pikse eest kaitstud. Selleks paigaldatakse ehitiste katustele metallist pikse­vardad: metall on väga hea elektri­juht ning sellega saab välgu­löögi ohutult maasse juhtida.

Tuulelipp Tallinna vanalinnas. Aja jooksul on kasutatud mitmesugusest metallist piksevardaid. Vanade majade katustel võib näha piksevardaid, mis täitsid ka tuulelipu ülesandeid

Metalli ehitus ja metalliline side

Metalliliste elementide lihtained on kristallilise ehitusega. Aatomid asuvad kristallis korra­päraselt ja tihedalt üksteise kõrval nagu pingpongi­pallid karbis: metalli­aatomid on üksteisega seotud iseloomuliku keemilise sidemega – metallilise sidemega. Metalliline side tekib kõigi metalli­aatomite väliskihi elektronide abil. Metalli­aatomite tuumad seovad väliskihi elektrone suhteliselt nõrgalt ning elektronid saavad liikuda aatomilt aatomile. Väliskihi elektronid liiguvad väga kiiresti ja muutuvad kõigile aatomitele ühiseks, moodustades nii-öelda elektron­pilve metalli­aatomite ümber. Metallilist sidet kirjeldatakse vastasmõjuna metalli­aatomite ja elektron­pilve vahel.

Metallis on aatomite väliskihi elektronid kõigile aatomitele ühised – need moodustavad elektronpilve aatomite ümber
  • seob metalliaatomeid.
  • tekib metallis kõikide elektronide liikumisel metalliaatomite ümber.
  • tekib nõrgalt seotud väliskihi elektronide liikumisel metalliaatomite ümber.
  • on vastasmõju metalliaatomite ja elektronpilve vahel.

Metallid on tugevad ja plastsed

Enamik metalle on tugevad materjalid. Mõnikord võib siiski juhtuda, et midagi kõva, nt külma jäätist süües vääname metallist lusika kõveraks, ent õnneks saame selle õige kuju üpris kergesti taastada.

Samuti on enamik metalle plastsed, seega on neid hea töödelda ja neist erinevaid esemeid ja detaile valmistada. Näiteks tehakse söögi­riistu nii puidust, plastist kui ka metallist. Puidust söögi­riistad pole kuigi vastu­pidavad ja kuluvad kergesti. Sulaplasti on küll lihtne sobivasse vormi valada, ent plastist noad-kahvlid ei kannata suurt kuumust ja purunevad kergesti. Metallist vormitud söögi­riistad kannatavad kuumust, ei purune ega kulu nii kergesti. Metallid on plastsed ehk hästi vormitavad seetõttu, et metalli kristallis saavad aatomid üksteise suhtes liikuda, ilma et metalliline side katkeks ja kristall puruneks. Metalle saab kergesti vormi valada ja sepistada, väga õhukesteks lehtedeks valtsida ning traadiks tõmmata.

Metall on hästi töödeldav materjal ja sellest saab valmistada väga erineva kujuga esemeid

Metallid juhivad elektrit ja soojust

Iga elektriline seade vajab töötamiseks elektri­energiat ja peab seega sisaldama materjale, mis hästi elektrit juhiksid. Ainete ja materjalide elektri­juhtivust saab kirjeldada sellega, kuidas laenguga osakesed ainet läbivad. Metallid on head elektrijuhid, kuna metalli­aatomite väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda ja moodustavad elektron­pilve. Eriti hästi juhivad elektrit hõbe, vask, alumiinium ja kuld. Kui ühendada vasest juhtmega patarei pluss- ja miinus­pool, hakkavad elektronid liikuma juhtmes miinus­poolelt pluss­poolele. Kui lisada vooluringi elektripirn, põleb see seni, kuni vooluring katkeb või patarei tühjaks saab.

Vooluring patareist, vaskjuhtmest ja elektripirnist

Teame, et head elektrijuhid on enamasti ka head soojusjuhid. Metallide võime juhtida hästi soojust on tingitud metallilisest sidemest ja vabalt liikuvatest elektronidest. Kui metallist lusika üht otsa soojendada, hakkavad aatomid metalli­kristallis kiiremini võnkuma ja elektronid kiiremini liikuma. Ka plast­lusikat soojendades hakkavad aatomid kiiremini võnkuma, kuid elektronid ei saa selles aatomilt aatomile liikuda. Kuuma tee sees on metall­lusika saba palju soojem kui plastlusika saba, sest vabalt liikuvad elektronid metallis saavad soojust (osakeste kineetilist energiat) edasi kanda.

Sülearvutite jahutussüsteemis kasutatakse näiteks hästi soojust juhtivaid vaskjuhtmeid, mis kannavad soojuse ventilaatorisse

Metallid on , seetõttu on neist võimalik valmistada väga erinevaid esemeid. Näiteks tehakse metallist söögiriistu, sest need . Metallelektrit, sest metalli­aatomite väliskihi elektronid . Metall on kasoojusjuht. Näiteks läheb vasklusikas kuumas vees kuumaks kui puulusikas.

Miks metallid läigivad?

Metallidele on iseloomulik metalne läige. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe, alumiinium ja tsink. Hea peegeldus­võime põhjuseks on samuti elektronid, mis metalli­kristallis vabalt liiguvad. Elektronid neelavad peale­langeva valguse ja annavad selle kohe sama­sugusena tagasi. Meie näeme seda peegeldusena ning saame vaadelda enese kujutist.

Toiduvalmistamisel kasutatav alumiiniumfoolium läigib valguse käes hästi. Seetõttu kasutatakse alumiiniumi ka näiteks peeglites
  • Tsink
  • Hõbe
  • Raud
  • Kuld
  • Alumiinium
  • Titaan
  • Kroom
  • Nikkel
  • Hõbe
  • Vask

Ma tean, et ...

  • Metalliline side on keemiline side metallides, mis tekib metalli­aatomite ja väliskihi ühiste elektronide vastasmõjul.
  • Metallilisest sidemest on tingitud paljud metallidele iseloomulikud omadused: plastsus, elektri- ja soojus­juhtivus, metalne läige.

Küsimused

  1. Milline on metalliaatomite väliskihi elektronide roll metallilise sideme moodustumisel?
  2. Nimeta metallidele iseloomulikke füüsikalisi omadusi.
  3. Millistes rakendustes on metallide iseloomulikud omadused sulle silma jäänud?